Liina Randpere lapse toidust: enne juurikad, siis magus



Mathias arvab esialgu, et Milupa kõrvitsapüree on eelkõige mänguasi, aga lubab mängu käigus siiski lusika toiduga suhu.
Mathias arvab esialgu, et Milupa kõrvitsapüree on eelkõige mänguasi, aga lubab mängu käigus siiski lusika toiduga suhu.Foto: Raul Mee, erakogu

Septembris jõudis populaarse saatejuhi ja aeroobikatreeneri Liina Randpere elu uue verstapostini – tema pisipõnn Mathias sai pooleaastaseks ja sellega algas ka tutvus uute maitsete maailmaga, sest seni oli poiss kosunud vaid rinnapiimal. Liina sõnul on toiduga tutvumine läinud mänguliselt, kuigi esimesel katsetusel tegi Mathias sellist nägu nagu oleks ema talle omatehtud kõrvitsapüree asemel liiva pakkunud.

Liina sõnul on Mathias olnud algusest peale aktiivne ja tubli laps, kes on mõistnud, et naeratamine viib paremini sihile kui nutt. “Ööd on meil magamiseks ja päevad toimetamiseks. Küll aga arvab Mathias, et valget aega ei tasu maha magada ja teeb päeviti sageli vaid pooletunniseid uinakuid,” räägib Liina. “Kogu aeg peab midagi toimuma, kuid see teeb söömise keerukaks, sest selleks peab ju paigal püsima.”

Liina pole Mathiase lisatoidule üleminekuga kiirustanud ja tutvustab uusi maitseid sammhaaval. “Rinnapiim tugevdab immuunsüsteemi ja hoiab lapse tervena. Olen ise kogu aeg tervislikult toitunud ja usun, et laps sai esimesel poolaastal kätte kõik vajalikud toitained ja vitamiinid,” selgitab Liina.

Esmalt andis Liina Mathiasele tutvumiseks kätte porgandi ja kurgi. “Need mänguasjad talle meeldisid ja uskusin, et ta on ka lisatoidust vaimustuses,” räägib Liina. “Nii see siiski ei läinud, kui pakkusin lapsele enda tehtud kõrvitsapüreed, tegi Mathias nägu, nagu ta oleks maitsnud liivakooki,” ütleb Liina. Ema sõnul tuleb uute maitsetega harjumiseks aega võtta: “Mathias eelistab jätkuvalt rinnapiima aga on juba nõus proovima ka püreesid.”

Seotud lood:

Liina peab tervisliku toidu tutvustamist lapsele väga oluliseks ning on seetõttu otsustanud alustada köögiviljadega ja alles seejärel liikuda puuviljade juurde. “Kui pakun esmalt lapsele magusat, siis võin ilmselt pärast juurikaid üksi süüa,” usub Liina. Tema sõnul vajab laps nii puu- kui juurvilja ja mida varem harjuda last tervislike maitsetega, seda tõenäolisemalt teeb ta tervislikke valikuid ka tulevikus. Praeguseks on Mathias saanud rinnapiima kõrvale kõrvitsa- ja porgandipüreed ning rinnapiimaga valmistatud kaerahelbeputru. Liina on tutvunud ka Milupa toodete koostisega ning kiidab need heaks: “Naturaalsed maitsed on esikohal. Kodus teen küll ise süüa aga väljas käies on hea, kui leidub alternatiive sobiva koostisega valmistoidu kujul,” räägib Liina. Igas Milupa pürees on üks köögi- või puuviljast põhikomponent, mis on süües selgelt äratuntav ja õpetab last head maitset ära tundma.

Liina: “Milupa tooted on naturaalsed ja õpetavad lapsi tundma häid maitseid.”

Lisatoiduga harjumine edeneb Mathiasel tasapisi. “Päris söömiseks ma seda veel ei nimeta, pigem söögiga tutvumiseks,” ütleb Liina. Meie külaskäigu ajal proovib Mathias Milupa kõrvitsapüreed, lubab seda lahkelt suhu panna ja naeratab, aga tahab siis hoopis kätega oranžikarva püreega mängida.

Henri Ruul Foto: erakogu

Tervislikud harjumused saavad alguse beebieast
Henri Ruul, Ida-Tallinna Keskhaigla dietoloog

Imiku kasvades suureneb toitainete vajadus ja ühel hetkel ei suuda rinnapiim üksinda kõiki organismi ootusi täita. Seetõttu on oluline hakata suurendama tasapisi tahke toidu osakaalu menüüs, enamasti toimub see üleminek pärast 6. kuud. Boonusena aitab lisatoit beebidel tundma õppida uusi maitseid, tekstuure ning parandada vastuvõtlikkust. Lisatoidu tutvustamist on soovituslik alustada ühe toitainega korraga, mis aitab märgata tundlikkust või allergilisi reaktsioone. Mitmekülgne toidusedel, eelkõige juur- ja puuvili, on väikelapse menüüs väga olulisel kohal. Aja möödudes tasub menüüsse tuua ka segatud toite, näiteks püreestatud juurviljad lihaga. Lisaks vitamiinidele ja mineraalidele sisaldab see ka vajalikke aminohappeid, mis on kiire kasvu puhul olulisel kohal. See on samm mitmekülgse toitumise suunas, millega kasvab tõenäosus, et tervislikud harjumused saadavad last ka hilisemas elus.