Tõeliselt kummalised asjad, mida lapsed oma vanematele rääkinud on



Tõeliselt kummalised asjad, mida lapsed oma vanematele rääkinud on
Foto:Scanpix/PantherMedia

Laste ütlemised teevad tihtipeale nalja. Mida aga arvata sellest, kui nende möödaminnes öeldud laused sul ihukarvad püsti tõstavad?

Vanemad ikka vahetavad lugusid oma laste kummalistest ütlemistest. Mõnikord on need aga nii kõhedad, et ei teagi kohe, mida sellest asjast mõelda. Valisime välja mõned eriti kummalised näited vanemate poolt sotsiaalmeedias jagatud lugudest.

Kõhe hüvastijätt

Panin just oma kaheaastast magama, kui ta ütles mulle: “Head aega, issi!”
“Me ütleme ikka head ööd!”
“Jah, ma tean, kuid TÄNA ütlen ma head aega.” Olin nii ehmunud, et käisin öösel mitu korda kontrollimas, kas ta ikka on oma voodis.

Tõlkes kaduma läinud

Minu tütar rääkis ja vandus unes hispaania keeles. Ärkvel olles ta hispaania keelt ei oska.

Kõhe ärkamine

Ma ärkasin öösel selle peale, et mu kolmeaastane laps seisis mu voodi kõrval, tema nägu oli minu omast vaid sentimeetrite kaugusel ja ta naeratas väga kurjakuulutavalt.
“Mida sa teed siin?” küsisin lõpuks. “Ei midagi”, naeratus oli alles. Siis sain aru, et ta hoiab midagi selja taga käes.
“Kas sul on midagi käes?”
“Ei!”
Vaatasin sellegipoolest, mil tal selja taga on. Kõige suurem kööginuga.

Seotud lood:

Eriti kõhedaid laste ütlemisi võid lugeda SIIT!

Loe veel

Veel ei ole sinu aeg!

Plaanisime minu väikesele õele jõuludeks kutsika kinkida. Tõime selle koju siis, kui laps oli juba magama läinud. Hommikul ärgates nägi ta enda üllatuseks esimese asjana kutsikat. Selle asemel, et teda rõõmsalt nunnutama hakata, vaatas ta tõsiselt koera: “Oh kullake, ei ole veel sinu aeg käes!”

Spetsialist

Kas kellegi keele saab ka niimoodi ära lõigata, et teda samal ajal ära ei tapa?

Uppumatu laev

Minu vend on minust neli aastat noorem. Kui ta oli umbes 3-4, mäletan, et tal oli tal väga suur hirm vee ees, õhtune vannitamine oli meil tema vastuseisu tõttu väga võitlusrohke. Ka öösiti magades ärkas ta tihti ja ütles, et kardab vett. Ükskord küsisin temalt, et miks ta nii väga siis vett kardab. Ta rääkis, et oli kunagi uppumatu laeva peal, mis põrkas kokku jäämäega. Ta rääkis mulle, et tal oli väga märg ja külm, kuid lõpuks jõudis ta sooja ja heledasse kohta, kus ootas, et saaks meie perekonda tulla. Ma rääkisin sellest emale ja ema ei sundinud enam venda vägisi vanni. Kõhe on loo juures eriti just see, et minu vend sündis 15-l aprillil 1992, Titanic uppus aga 15-l aprillil 1912.

Lapsed meenutavad oma eelmisi elusid enamasti eelkoolieas, loe tõeliselt kummalisi meenutusi SIIT!

Õudne mask

Kui mu poeg oli kuuene, siis oli meil selline müramise mäng, et kui mina hakkasin võitma, siis tegin tema näo kohal sellist häält, et nagu hakkaksin teda ära sööma. Ükskord, kui me jälle mängisime, ütles ta tõsiselt: “Aga mina ei söö kunagi sinu nägu, issi, ma lõikan selle maha ja kannan nagu maski!”

Kõhe autosõit

Kui mu poeg oli kolmene, siis sõitsime koos autos ja hetk enne magamajäämist lausus ta: “Aga eelmine kord surin ma tulekahjus.” Ma oleksin peaaegu autoga teelt välja sõitnud.

Hõljuv naine

Mu tütar rääkis mulle, et kui tema vaatab multikaid, siis on temaga ka üks naine, kes koos temaga multikaid vaatab ja kui tütar magama läheb, siis see naine hõljub tema voodi kohal ja magab ka. Mis mind selle jutu juures enim häiris oli see, et ma ei pidavat sellele naisele üldse meeldima.

Nähtamatud kaaslased

Minu väike tütar rääkis, et need kaks tüdrukut kes temaga koos on, kui ta üksi kodus on, tahavad, et ta teeks igasugu asju, mida ta ei viitsi tegelikult teha. Et nad on ikka nii tüütud mõnikord. Ta ei selgitanud, mis asju need kaks siis teha tahavad ja jättis jutu lihtsalt katki selle koha peal.

Lõks

Ema rääkis, et kui ma olin väike, siis panin pidevalt trepi peale kõiksugu mänguasju. Kui ema küsis, et miks ma seda teen, siis olin vastanud, et teen seda, sest siis issi komistab ja kukub alla.

Peaksime ta maha matma

Mu tütar vaatas tõsise näoga meie vastsündinud beebit ja ütles: “Issi, see on koletis. Peaksime ta maha matma.”

Aga mina mäletan

Kui minu tütar oli kolmene, küsis ta mult: “Emme, kas sa mäletad, varem, kui mina olin ema ja sina olid tütar, siis nad tulid ja raiusid meil kõigil pead maha, tsah, tsah, tsah, kohe tervel külal.” Ta tegi raiumisliigutusi seda rääkides ja ma olin nii ehmunud, et mäletan end vaid ütlemas: “Kullake, mina seda peade raiumist ei mäleta.” “Aga mina mäletan ja väga hästi mäletan!”

Need seal pole inimesed

Jalutasime pojaga linnas saientoloogide majast mööda, kui ta vaatas maja ja ütles: “Aga läheme sinna, issi!” “Miks, mis seal erilist on siis?” “Seal ei ole inimesed.” “Mis mõttes ei ole inimesed?” “Nad pole inimesed, noh.”

Ehmatav teadaanne

“Mu silmad lõhnavad surma järgi” ütles möödaminnes mu imeilus kaheksane tütreke.

Uduinimesed

Kui mu tütar oli kolmene, avastasin korduvalt teda magama pannes, et tema toa põrand oli voodi ees märg. Kui lõpuks küsisin miks, siis ta vastas, et sülitab põrandale, sest siis ei pääse uduinimesed tema juurde.

Võõras mees

Ku mu poeg oli nelja või viiene, siis pesime kord koos vannitoas hambaid. Mu hari kukkus maha ja kui seda üles võtsin, siis tõustes kohtusid minu silmad tema omadega, mis midagi minu selja taga jõllitasid. “Aga isa, mis sellel mehel nuga käes on?” Me olime vannitoas ju kahekesi!

Sa sõidad talle otsa ju!

Mu sõber oli hiljuti avariis surma saanud. Arvati, et ta sõitis sirgel teel vastu puud, kuna jäi roolis magama. Mõni aeg hiljem sõitis mu õde koos minu tütrega sedasama teed mööda ja laps pistis õnnetuskoha lähedal karjuma” Vaata, sa sõidad talle otsa ju!” Teel polnud aga kedagi.

Vaata ka: Tõeliselt veidrad asjad, mida lapsed on rääkinud!

Allikas: teamjimmyjoe.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised