Beebi areng: kolmas elukuu



Beebi areng: kolmas elukuu
Foto:Scanpix/PantherMedia

Kaheksanädalaseks saamisest peale keskendub lapse pilk üha sagedamini täiskasvanule ning kaheteistnädalaselt eelistab ta inimesi selgelt teistele ümbruses leiduvatele stiimulitele.

Ka beebi häälitsemine on suunatud rohkem inimestele ning kõige rohkem oma emale. Nüüd suudab ta esmakordselt mõjutada ema näoilmet ja hääletooni ning ka tema enda näoilmed muutuvad. Tuttavatele täiskasvanutele naeratab ta tavaliselt rohkem kui võõrastele, kirjutab Sally Ward oma ülimenukas raamatus "Terane laps."

Kui sinu laps on noorem, siis beebi esimese elukuu kohta loe SIIT, teise elukuu kohta SIIT ja kui ta on vanem, siis neljanda elukuu kohta SIIT!

Kolmas elukuu

Loe veel

Seotud lood:

Imik ilmutab nüüd üha kasvavat huvi kõne vastu, hakkab kõnet kuuldes ringi vaatama ning leiab rääkija üles. Ta suudab eristada vihast ja sõbralikku hääletooni. Ta keskendab oma pilgu rääkija huultele ja suule, mitte kogu näole, otsekui mõistes, et teda huvitavad helid tulevad sealt. Ta on üha rohkem huvitatud ka teistest helidest ning otsib nende tekitajat pilguga. Ta võib vaadata näiteks avatud ukse poole või otsida söögiriistade klõbina ja teiste majapidamisega seotud helide tekitajat. Ta annab vaiksemaks jäämisega märku, et teda huvitab muusika. Talle meeldib nii populaarne kui ka klassikaline stiil, ent selles vanuses eelistab ta pigem vaikset kui valjut muusikat. Üle kõige on aga ema laul.

Häälitsemine areneb selles eas nii mahult kui ka laadilt. Ta toob kuuldavale üha rohkem helisid, mis koosnevad mõnikord juba kahest või enamast kaashäälikut ja täishäälikut hõlmavast silbist, ning seab korraga ritta kümme või enamgi sellist heli. Vahel tekitab ta toitmise ajal ja pärast seda pikki täishäälikuid meenutavaid helisid. Kolmekuuselt ilmutab ta oma rõõmu naeruga ning vastab naeratusele naeratusega.

Selle vanuse peamine vokaalne tegevus on koogamine, mis lapse rahulolu hetkedel võib tähendada ka sihipärast mängu helidega. Laps teeb keele ja huultega kobavaid liigutusi, otsekui püüaks välja öelda sõnu. Seda juhtub tavaliselt täiskasvanule otsa vaadates. Suu esiosaga tekitatud helide asemel hakkab laps nüüd kuuldavale tooma rohkem suu tagumise osaga tekitatud helisid ning helide valik suureneb märgatavalt. Nende hulgas on ka palju selliseid väljendusrikkaid helisid nagu kihistamine, naer ja rahulolust märku andvad niuksatused.

Areneb ka häälitsemine suhtlemise eesmärgil. Mõnikord häälitseb laps siis, kui teda kõnetada, ning täiskasvanu pilgule võib ta vastata täiesti vastupandamatu kombinatsiooniga — naeratuse ja koogamisega. See on täiskasvanu ja lapse vahelise vokaalse suhtlemise põnev algus, tegelikult elu esimene vestlus. Imik häälitseb rohkem, kui teda kõnetada ning kui seda teeb tuttav täiskasvanu, kes kasutab elavat miimikat.

ÜLDINE ARENG

Suurel määral on kirjeldatud areng võimalik tänu imiku äsja tekkinud võimele kontrollida oma pead ning kolmanda elukuu lõpuks välja kujunenud võimele juhtida ka kõiki kahtteist silmalihast. Ta suudab nüüd selili lamades pead kergitada ning seda täiskasvanu süles istudes püsti hoida. Ta saab suunata oma pilgu ühelt objektilt teisele, jälgida ringikujuliselt liikuvat ja järelveetavat objekti.
Asümmeetriline tooniline kaelarefleks kaotab oma mõjujõu nagu paljud teisedki varased refleksid. Lapsele meeldib olla istuvas asendis, milles ta näitab üles elavat huvi ümbruse vastu. Ta hakkab ära tundma tuttavaid olukordi. Kui talle mänguasju näidata, vaatab ta neid kohe, on elevil ning teeb algelisi katseid neid kätte saada. Ta viibutab käsi, toob need keskele kokku ja mängib oma sõrmedega, mille vastu tal on äsja huvi tärganud. Ta vaatab neid sihipäraselt ja haarab kõristist kinni, kui see talle pihku anda. Vannis põtkib ta veel jõulisemalt kui seni.

Hiljutised uurimused on kummutanud varasema arusaama ja näidanud, et selles eas imikud on hämmastavalt teadlikud füüsilises maailmas valitsevatest seaduspärasustest. Nad näivat teadvat, et tahked kehad ei saa üksteisest läbi minna ega nähtava toetuseta õhus rippuda. On tõendeid ka selle kohta, et umbes kolmekuuselt hakkab laps mõistma, et peidus olev objekt jätkab oma olemasolu, ning objekti puudutav teave, näiteks selle asend, suurus ja isegi jäikus või paindlikkus, säilivad lapse mälus.

Seni on jäänud mõistatuseks, miks lapsed seda teavet ei kasuta ning hakkavad peidetud objekte otsima alles kaheksa- kuni üheksakuuselt — eas, mida varem seostati objektide püsivust puudutava arusaama tekkega.
Me teame praegu ka seda, et mõisteid hakkab laps kujundama kohe pärast sündi. Kui me näitame kolmekuusele imikule pildiseeriat hobustest, on ta võimeline kujundama mõiste, mis välistab teised loomad, sealhulgas sebrad. Napi kolme kuuga on vastsündinust saanud üllatavalt asjatundlik väike teadlane.

TÄHELEPANU

Kolmandal elukuul hakkab kujunema lapse võime oma tähelepanu kontrollida. Ta saab nüüd esmakordselt oma visuaalset tähelepanu sihipäraselt ühelt objektilt teisele suunata, ehkki esialgu vaid viivuks. Ta suudab lühikest aega pilguga saata temas huvi äratanud ringikujuliselt liikuvat ja nööri otsas veetavat objekti. Kõige rohkem püsib tema tähelepanu inimestel, ta vaatab ainiti rääkija suud ning talle meeldib vaadata liikuvaid inimesi. Selle perioodi lõpuks suudab ta suunata oma pilgu sinna, kuhu vaatab keegi teine, ning see rajab teed õppimiseks väga olulisele võimele — täiskasvanuga ühisele objektile suunatud tähelepanule.

KUULAMINE

Me nägime, kuidas imik valmistub suhtlemiseks, ning seda peegeldab ka tema kuulamisvõime areng. Varasemate elukuude jooksul õppis ta kõneleja poole vaatama ja jäi häält kuuldes vaikseks ning umbes nelja nädala vanuselt tekkis tal hämmastav võime eristada foneeme. Teisel ja kolmandal elukuul kasvab lapse huvi kõne, aga ka muusika ja teiste helide vastu kiires tempos.
Selles eas ei suuda aga laps veel keskenduda esiplaani helidele ja tausthelidest välja lülituda. See on meie arengukava jaoks väga oluline tähelepanek.

Lapse arengust esimesel eluaastal loe pikemalt SIIT!

Mäng

Mäng pakub nii sellel perioodil kui ka kõigis järgmistes staadiumides häid võimalusi keelelisteks mõjutusteks. Selles vanuses toetub mäng täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele ega haara endasse veel mingeid muid objekte või sündmusi. Seega on täiskasvanud lapse jaoks sel ajal tegelikult ainsad mänguasjad! Laps meelitab sind nutikalt tegevustesse, mis talle kõige rohkem lõbu pakuvad ja millest ta kõige rohkem õpib.

Vastsündinu tunneb suurt lõbu füüsilist laadi mängust. Selles eas oled mängu algataja veel sina. Patsuta ta jalgu, silita õrnalt ta nägu, lase tal oma näpust kinni võtta, mängi tema sõrmede ja varvastega ning puksi hellalt peaga ta kõhtu. Lisaks rõõmule, mida see teile mõlemale teeb, aitab see koos verbaalsete ja vokaalsete mõjutustega, millest varsti räägime, last stimuleerida ning säilitada tal sellist ärksustaset, mis võimaldab tal kõige paremini ümbrust meeleorganitega uurida. Mäng on juba esimestel elunädalatel tähtis ka usalduslike suhete loomiseks ning sellega saab alguse lapse ja täiskasvanu ühiste kavatsuste, tegevuste ja teadmiste repertuaari loomine. Sellele toetub hilisem keeleline areng.

Kahe kuu vanuses saab mängu võluvaks koostisosaks vastastikune kordamööda häälitsemine, mida kirjeldame edaspidi, ent selles eas kohandad sina veel oma häälitsusi tema omadega, mitte vastupidi.

LELULAEGAS

  • Liikuvad kontrastsete värvitoonidega, eriti must-valged lelud, mida lapsel on huvitav vaadata.
  • Lihtsad kellukesed ja teised muusikariistad, mida lapsel on hea kuulata.
  • Eredavärvilised esemed, mida on kerge kätte võtta ja ohutu suhu pista.
  • Stimuleerivalt mõjuvad erineva tekstuuriga esemed. Lihtne kangatükk on üks selle perioodi paremaid mänguasju.

Kolme kuu vanuses leiab lapse arengus aset mitu olulist muutust. Lapsel on nüüd vaja asju, mida vaadata ja kuulata ning, perioodi lõpuks, kätte võtta. Lapsele teeb lõbu kõristiga vehkimine, kui sa oled selle talle pihku andnud. Ta hakkab tegema katseid esemete kättesaamiseks ning talle meeldib neid haarata, kui need talle pihku pista. Peamine uurimisvahend on lapse jaoks suu, ent ta hakkab vaatama ka kaugel eemal asuvaid objekte ning vajab võimalust vahetada asukohta, mis võimaldab erinevaid vaatevälju. Tal on vaja nii omaette mitmesuguste asjadega mängimist kui ka ühist mängu sinu ja teiste täiskasvanutega.
Talle meeldib kuulata muusikat ja laulmist ning ta vajab võimalust siputamiseks ja liigutamiseks kerges rõivastuses.

TELEVISIOON JA VIDEOD

Oma arengukava tutvustades teeme televisioonist veel üsna palju juttu, kuna sellel on meie ühiskonnas tähtis osa. Ehkki see on teatud vanuses lastele väga vajalik ja aitab neil maailma kohta teada saada palju sellist, mida nad muul viisil ei avastaks, pidurdab see samas arengut mõnes teises vanuses, iseäranis varastes arengustaadiumides.

Nagu öeldud, on imikutel ja väikelastel suurepärane sisemine soodumus kommunikatsiooniks ning nende suhtlemisoskus areneb esimestel elukuudel ja -aastatel hämmastava kiirusega. Selleks vajab laps aga vastuvõtlikku ja jutukat partnerit ning sellise kaaslase rolli televisioon täita ei suuda.
Imikud ja väikelapsed vajavad ka palju-palju võimalusi oma ümbruse uurimiseks, sest nende ees seisab äärmiselt raske ülesanne — maailmast aru saada. Televisioonist ei saa lapsed midagi õppida enne, kui neil ei ole olnud rohkelt võimalusi oma ümbruse, selles leiduvate tegelike objektide ja inimeste tundmaõppimiseks.

Ära püüa selles varases eas oma last teleri abil vaigistada! Kahtlemata on teleriekraan oma eredate liikuvate värvidega tugev stiimul, millele võivad tähelepanu pöörata ja sellele oma pilgu naelutada juba mõnenädalased imikud. Ära siiski anna järele kiusatusele seda stiimulit kasutada.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised