Beebi areng: seitsmes elukuu



Beebi areng: seitsmes elukuu
Foto:Scanpix/PantherMedia

"Lapse vaimne areng sõltub sellest, kui palju ema temaga suhtleb ja tegeleb," kinnitab Tallinna kesklinna lastepolikliiniku lastearst Helgi Vilu. Kui ema räägib lapsega, esitab talle küsimusi, näitab mänguasju neid samal ajal nimetades, laulab laulukesi ja loeb salmikesi, saab lapsest juba varakult aktiivne suhtleja ja tore seltsiline. Helgi Vilu kinnitusel ongi lapse arenguks kõige tähtsam emotsionaalne suhtlemine, lähedus- ja turvatunne.

Seitsmekuune laps otsib "kus on?" küsimuse peale silmadega nimetatud eset. Ta teab, mis on lamp, lill, pall, kell ja tunneb teisigi teda iga päev ümbritsevaid esemeid.

Seitsmekuune vastab jutule naeratuse, miimika ja liigutustega. Ka ütleb ta silpe nagu "la-la", "ma-ma", "mämm-mämm." Talle meeldib matkida täiskasvanute lihtsamaid liigutusi.

Laps upitab end jalgadele

Seitsmekuust last tuleks juba ärgitada toe najal püsti tõusma ja seisma. Helgi Vilu sõnul peab aga seejuures arvestama lapse füüsilist arengut- kiirustada ei maksa. "Vanem jälgigu, et laps ei jääks liiga kauaks toe najal seisma. Kui ta ei oska ennast ise uuesti istukile lasta, tuleb teda aidata," räägib lastearst.

Loe veel

Seotud lood:

Seitsmekuuselt peaks laps hakkama roomama. Roomamine on Helgi Vilu sõnul väikesele lapsele väga tähtis tegevus. See tugevdab selja- ja kõhulihaseid ning loob eelduse istumiseks. Seepärast peaksid vanemad last roomama ärgitama. Lastearst soovitab panna lapse põrandale, näiteks aiakese sisse teki peale ja asetada tema ette, veidi kaugemale, mänguasju. Kitsas lapsevoodis või pehme aseme peal ei ole võimalik roomata.

Helgi Vilu hinnangul kipuvad vanemad lapse istuma panemisega kiirustama. Tohter rõhutab, et last võib istuma panna alles siis, kui tema selg seda kannatab. Mingil juhul ei tohiks kuue-seitsmekuust sättida patjade vahele istuma- selg väsib ja "vajub" ära, hiljem võivad tekkida selgrookõverused.

Roomates jõuab kiiresti edasi

Kui laps õpib roomama, suureneb tema tegutsemisväli. Ta võib ülikiiresti jõuda ühest toast teise, kööki kuuma pliidi juurde või esikusse jalanõudekapi kallale.

Seepärast peaks vanem hoolega mõtlema, mis ohud võivad varitseda tema uudishimulikku last, kes tahab kõike oma käega katsuda ja, kui vähegi võimalik, suhu toppida. Vanem võiks kükitada põrandale, et ta näeks ümbrust väikese lapse tasandilt- nii paistavad talle ohud silma ja ta saab need kõrvaldada.

"Kapiuksed ja sahtlid tuleb lukustada või kuidagi teisiti sulgeda, et laps ei saaks neid avada, igasugused juhtmed ei tohi olla nähtaval, teravad asjad, ravimid ja nööbid tuleb peitu panna," soovitab Helgi Vilu.

Jälgima peaks sedagi, et ei oleks laokil asju, mida laps võib endale kaela tõmmata. Eriti ettevaatlik peab olema keeva vee ja kuumade jookidega. Väga palju on juhuseid, mil kohvilaua lähedal askeldav laps tõmbab sel ajal, kui täiskasvanud on jutuhoos, endale kuuma kohvi peale. Ohtu kujutavad endast ka väikestest osakestest koosnevad või karvased lelud.

"Vanemad peavad olema ülimalt tähelepanelikud ega tohi jätta last omapead," rõhutab Helgi Vilu. "Ainult nii on võimalik õnnetusi vältida."

Püreele võib lisada liha

Kui emal jätkub rinnapiima, on igati loomulik jätkata ka seitsmendal kuul lapse rinnaga toitmist. Juhul kui laps ei saa rinnapiima, võib talle anda lehmapiima, keefiri või joogijogurtit.

Helgi Vilu soovitab seitsmekuusele pakkuda ka tahket toitu, näiteks juurviljapüreed lihaga. Kõige paremini sobib keedetud taine sealiha, mis tuleb hoolikalt peenestada. Putrudest soovitab lastearst suure toiteväärtusega kaerahelbe- ja tatraputru.

Seitsmekuuse menüüs võib olla ka kohupiim ja keedetud munakollane. Vereloome jaoks on hea anda lapsele punast peeti, maasikaid, punaseid sõstraid, aprikoosi. Puuviljadest soovitab Helgi Vilu eelkõige kodumaiseid õunu. Kui lapsel pole allergiat, võib pakkuda ka kiivit, banaani ja teisi troopilisi puuvilju.

Vanematel ei maksaks Helgi Vilu sõnul pabistada, kui lapsel pole seitsmekuuselt veel esimest hammast nähtavale ilmunud. Lastearst ütleb, et mitmel tema jaoskonna lapsel on esimene hammas tulnud juba neljakuuselt, kuid ta teab ka last, kel veel aastaseltki polnud ühtegi hammast. "Kõigil lastel tulevad lõpuks siiski hambad, kellel varem, kellel hiljem," kinnitab Helgi Vilu.

Vaata ka: Lapse areng esimesel eluaastal

Pille Liimal, Eesti Päevaleht

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised