Elu pidevalt nutva beebiga

 (1)

Elu pidevalt nutva beebiga
Foto:Scanpix/PantherMedia

Mida teha, et beebit rahustada ja oma pereelu jälle tasakaalu saada? Meil on sulle viis head soovitust.

Kui miski enam ei aita

Kolm kuud. See oli maagiline arv, valgus tunneli lõpus. Kolmandal elukuul hakkab Leon lõpuks paremini magama ega taha enam iga pooleteise tunni järel rinda. Ning mis peamine — ei karju enam nii palju. Seda ütlesid kõik — vanavanemad, sõbrannad, imetamisnõustajad, kelle poole Leoni ema Sindra (nimi muudetud) järgemööda pöördus. Ka lastearst rahustas teda: füüsiliselt on lapsega kõik kõige paremas korras. Aga siis jõudis kauaoodatud aeg kätte, kuid Leoni väike keha oli ikka pidevalt pinges ja nutmine jätkus. Ta ärkas ikka veel vähemalt iga kahe tunni järel üles ning magas vaid umbes kaheksa tundi ööpäevas. Nutmine algas igal pärastlõunal kella viie paiku.

Nutmine, mida ei olnud võimalik vaigistada — ei kõristi, ei mängukella, ei tundidepikkuse süles kiigutamisega. Kuni ema ise nutma puhkes. “Ma olin ahastuses,” meenutab 33-aastane naine, “arvasin, et arst on midagi ikkagi kahe silma vahele jätnud ja Leonil valutab kuskilt. See oli jõuetuse tunne: mu laps tahab mulle midagi meeleheitlikult öelda, aga ma ei saa temast aru. Ja kes peaks teda veel paremini mõistma kui mina?”

Loe veel

Seotud lood:

Sindra ja tema laps ei ole selle kogemusega üksi. Asjatundjate hinnangul on iga viies laps “kisakõri”. Spetsialistide, näiteks Müncheni imikute uurija Mechthild Papouseki määratluse järgi loetakse sellisteks lasteks need, kes kolme nädala jooksul vähemalt kolmel päeval nädalas vähemalt kolm tundi nutavad.

Lohutamatu nutmine pole ainus, mis vanemates ebakindlust tekitab ja kurnab: Sellega kaasnevad pea alati suured uneprobleemid.

Selles osas, kas tänapäeval on selliseid lapsi rohkem kui varem, lähevad arvamused lahku — igal juhul suhtutakse sellesse fenomeni nüüdsel ajal tõsisemalt. Asjaosaliste õnneks. “Abi otsimine polnud minu jaoks lihtne,” meenutab Sindra, “see tundus nagu enda süüdi tunnistamine: sa said lapse ning ei saa nüüd hakkama.” Levinud, kuid ebakindel gaasivalude teooria teda ei veennud — ka uuemad meditsiiniuuringud ei suuda tõestada rohke nutmise ja seedeprobleemide vahelist seost.

Väike õrnuke

Ühes asjas on imikute uurijad, arstid ja ravitsejad ühel nõul: nutvatel imikutel on “regulatsioonihäire”. See tähendab, et pidevalt nuttev imik on äärmiselt tundlik ning seetõttu kergemini ärrituv kui teised imikud. Sarnaselt täiskasvanuga, kes ei suuda pärast emotsionaalselt liigutavat filmi magama jääda, võib ülitundliku imiku jaoks olla liiga palju juba see, kui teda mähkimislaual liigutatakse. Nii et loomuse küsimus? Ka, kuid mitte ainult. Ükski nuttev imik ei sarnane teisega. On terve rida tegureid, mis võivad tekitada kõrgendatud tundlikkust. Eelkõige koormavad sündmused raseduse või sünnituse ajal.

Sindraga juhtus nii: algul läks sünnitus nagu õpiku järgi, kuid siis tekkis pärast 12 tundi valusid seisak. Arst soovitas teha erakorralise keisrilõike. “Nii mina kui ka mu elukaaslane nutsime pettumusest,” meenutab Sindra. See šokk küll kadus kiiresti pärast seda, kui ämmaemand vanematele last näitas (“Minu elu kõige õnnelikum hetk!”), kuid juba haiglas torkas värskele emale silma, et tema laps on teistest rahutum. Ta avastas üsna pea, et Leon jäi enamasti hästi magama vaid rinnal olles. Ta oli aga kuulnud, et rinnal magamist ei tohi lasta harjumuseks kujuneda. See tekitas Sindras veel rohkem ebakindlust. “Mul oli juba raseduse ajal kartus midagi valesti teha, valesti süüa või midagi muud kahjulikku teha,” räägib ta. “Leoni rahutus muutis mind veel eriti närviliseks — ning see kandus omakorda temale üle. See oli nagu pidev eksamiolukord.”

Kuulake sisemist häält

Isa tegi kõik, et ema ja last toetada ning võttis enda õlule kogu majapidamise ning jäi keset tormi rahulikuks. “Märkasime, et oleme hea ja tugev meeskond, mis muutis meid veel lähedasemaks,” meenutab Sindra.

Ebakindlamatele suhetele võib see hoopis kahju teha: kui närvid on läbi, tekitab iga vale sõna vihapurske. Nii üksteise kui ka lapse vastu. Sest jõuetus võib väljenduda agressiivsuses. Leoni ema leidis väga kiiresti viisi sellega toime tulemiseks. “Mõnikord ajas tema nutt mind lihtsalt hulluks. Siis oli viha pea sama suur kui kaastunne. Sellistel hetkedel läksin lihtsalt teise tuppa ja tagusin patja.”

Nutvad imikud satuvad aga tihti ka väärkohtlemise ohvriks: meeleheites ja üleväsinud emad teavad, et soov röökiv pamp kätte võtta ja teda raputada muutub vastupandamatuks. Imiku jaoks on see eluohtlik.

Lõpuks jõudis Sindra oma lapsega nõustamiskabinetti. Seal õppis ta eelkõige seda, et tuleb kuulata oma sisehäält. “Raamatute ja lähikonnast saadud nõuannete mitmekesisuse tõttu olin täielikus segaduses,” räägib ta. “Nõustamise ajal sain üsna kiiresti aru, et võin usaldada oma sisetunnet.” Lapsel rinnal magama jääda lubada, laps oma voodisse võtta — miks mitte, kui see tulemust annab? Selliste asutuste põhieesmärk on emade toetamine. Et emad saaksid end tühjaks rääkida, mis on emale sama vajalik, kui silitused ja muud rahustamistehnikad lapsele.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised