Lapse agressiivsus, ükskõiksus, tolamängimine, ülikuulekus ja liigne püüdlikkus — need on märgid ebaturvalisest kiindumussuhtest

 (2)

Lapse agressiivsus, ükskõiksus, tolamängimine, ülikuulekus ja liigne püüdlikkus — need on märgid ebaturvalisest kiindumussuhtest
Foto:momenti.lv

Turvaline kiindumussuhe on lapse minapildi, enesehinnangu, õpivõimekuse ja sotsiaalsete suhete kujunemise aluseks. Lapsed, kelle kiindumussuhe on olnud ebaturvaline, on kartlikumad, neil on madal enesehinnag, esineb rohkem hirme ja ärevust. Kiindumussuhte iseloomust annab märku lapse käitumine.

Inimlapse ellujäämine sõltub otseselt vanemlikust hoolitsusest, kuid inimeseks kasvamiseks ei piisa bioloogiliste vajaduste rahuldamisest. Inimene ei ole ainult bioloogiline, vaid eelkõige vaimne, hingeline ja sotsiaalne olend. Sügav usaldus iseenda ja maailma vastu kujuneb emotsionaalsete vajaduste rahuldatusest.

Just vanemate emotsionaalse kohalolu ja pühendumise järgi hindavad väikelapsed iseenda väärtust. Olemasolemine, lapse vajaduste tunnetamine ja rahuldamine loovad lapsele turvalisuse. Lapse jaoks on oluline kindla inimese kohalolu ning hoolitsuse järjepidevus. Nii muutub maailm lapse jaoks etteennustatavaks — tal pruugib vaid endast märku anda ning tullakse ja tehakse ta olemise mõnusaks.

Erilist emotsionaalset sidet, mis kujuneb esimesel eluaastal lapse ja vanema vahel, nimetatakse kiindumussuhteks. Enamasti on lapse esmaseks hooldajaks ema, seepärast räägitakse kiindumussuhtest eelkõige ema ja lapsega seoses. Uuringud kinnitavad, et isa on lapse arengus sama oluline sünnist alates (ja juba enne sündi!). Tänapäeval ollakse veendunud, et kui vaid vanemad selleks võimaluse annavad, areneb lapsel kiindumussuhe mõlema vanemaga. Kui isa armastab last tingimusteta ning on lapsega emotsionaalses kontaktis, on kiindumus tema ja lapse vahel sama soe ja turvaline kui lapse ja ema vahel.

Foto:Scanpix/PantherMedia
Seotud lood:

Vanema poolt algab kiindumussuhte loomine juba enne lapse sündi, lapseootusest, lapsele häälestumisest, tema tajumisest. Oluline on, et vanem mõistaks: tema on on lapse jaoks, mitte vastupidi. Kiindumussuhe võib kujuneda turvaliseks, vältivaks, ambivalentseks või kaootiliseks (viimased kolm on ebaturvalise kiindumussuhte avaldused).

Loe veel

Turvalise kiindumussuhte aluseks on oma lapse tajumine ainulaadse inimesena, võime avada oma meeled ja süda beebi vajadustele ning neile vastata. Arengu-uurijate kinnitusel on ema vastuvõtlikkus beebi vihjetele lapse füüsilise ja intellektuaalse arengu peamisi mõjutajaid. Hoolivad vanemad ei suhtu lapse nuttu kui virisemisse, vaid kui märguandesse, millega laps annab teada oma vajadustest. Tundlikud vanemad õpivad mõistma juba beebi nutueelseid signaale ning neile vastama — nii õpib laps, et hoolitsus on saadaval ja tähelepanu saamiseks ei pea alati nutma hakkama. Kõige lihtsamad viisid kiindumussuhte toetamiseks on armastav silmavaatamine, hell füüsiline kontakt ja lapsega hoolivalt rääkimine. Beebi „näeb” maailma läbi ema naeratuse ja silmade — kui ema pilk ja olek annavad lapsele teada: kõik on korras, tunneb ka imik end turvaliselt.

Kui lapse vajaduste väljendamisele järgneb vanema reageering (mul on nälg — mind toidetakse, olen üksi — mind võetakse sülle), soodustab see neuronite võrgustiku väljaarenemist lapse ajus, mis omakorda loob lapsele paremad võimalused informatsiooni vastuvõtmiseks väliskeskkonnast.

Vaata ka: Beebiga samas voodis magamine ja ta iga vääksu peale kaissu võtmine — kas see ikka on õige kasvatusviis?

Mitmed uuringud toovad välja, et puudutuseküllases ja tundlikus keskkonnas kasvanud imikud arenevad intellektuaalselt ja motoorselt kiiremini ning on ka hilisemas elus taibukamad.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare