USA lastearstide ühendus soovitab praegu, et laps peaks magama vähemalt kuus esimest elukuud vanematega samas toas, aga mitte samas voodis. Ühendriikides, kus on kombeks imikuid sünnist saati oma tuppa harjutada, ei ole see soovitus paljude vanemate poolehoidu võitnud, sest arvatakse, et mida varem tita oma toas üksi uinuma õpib, seda vähem ta öösiti ärkab ja nutab.

Ajakirjas Pediatrics avaldati uuring, mis selgitab täpsemalt imikute magamisharjumusi. Dr Ian Paul Pen State meditsiinikoolist jälgis 249t beebiperet ning seda, kuidas neil magamine on korraldatud ja millist mõju lapse unerütmile avaldavad erinevad magamaminekurituaalid. Õde külastas igat peret siis, kui tita oli äsja haiglat koju saanud ning ühe, nelja, kuue ja üheksa kuu vanuses. Vanematelt uuriti detailselt beebide magamisharjumuste kohta, näiteks seda, kui kaua nad magavad, mitu uinakut päevas teevad, kus nad magavad, kui tihti nad öösiti ärkavad ja kui pikk on kõige pikem uneperiood öösiti.

Selgus, et üheksakuused imikud, kes olid enne neljandat elukuud kolinud oma tuppa magama, magasid keskmiselt 40 minutit kauem kui titad, kes tudusid vanemate magamistoas. Lapsed, kes viidi eraldi ruumi magama pärast neljandat elukuud magasid üheksandal kuul 26 minutit kauem kui need, kes emme-issiga samas toas. Ja mis kõige huvitavam — see rütm jäi lastele pikemaks ajaks sisse. Isegi 2,5aastaste laste puhul oli erinevust märgata, sest lapsed, kes jäid aastaks ajaks vanemate tuppa, magasid 2,5aastaselt ikka veel vähem kui need, kes varakult oma toas uinuma õpetati.

Dr Ian Pauli uuring tõestab, et Ameerika pediaatrite ühenduse juhtnöörid ei pruugigi olla kõige pädevamad ning vanematel, kes varakult titad eraldi tuppa panevad, võib olla õigus. Lastearstide seltsi soovitused, mille kohaselt peaks laps kuni aastaseks saamiseni vanemate toas olema, põhinevad mitmel asjal. Esiteks vajavad vastsündinud öösiti mitu korda süüa ning ärkavad tihti. Käeulatuses olevat last on emal lihtsam rahustada kui öösel voodist püsti tulla, teise tuppa minna ja hiljem oma voodisse tagasitee leida. Samuti muretsetakse USAs imiku äkksurmasündroomi pärast. See on vastsündinute surmade peamine põhjus ning kuigi keegi ei ole siiani välja uurinud, mis äkksurma täpselt põhjustab, arvatakse, et samas toas magav ema võib märgata muutusi lapse hingamises ja imiku päästa. Äkksurma sündroomi risk kahaneb pärast kuuendat elukuud ja seetõttu tuleks dr Pauli sõnul instruktsioone muuta või natuke leebemalt võtta.

Tema meelest ei ole õige õpetada vanemaid lapsi aastaseni enda juures hoidma. Liiga pikalt oma tuppa kolimisega venitamine võib lapse ärevaks teha ja talle valed uinumisharjumused sisse juurutada. Samuti on oht, et emad-isad annavad lapsele liiga kergesti järele ning võtavad ta lohutamiseks enda kaissu. See võib aga imikule saatuslikuks saada, sest vanemad võivad end lapsele peale keerata ja ta lämmatada, seetõttu ei soovita Paul sellist käitumist mitte mingill tingimusel.

Lastearstide ühing ei ole dr Pauliga täielikult nõus. Liikmed arvavad, et kuigi uuringu tulemused olid huvitavad, tuleks teha veel palju teadustööd enne, kui nemad oma juhtnööre muutma hakkavad. Dr. Rachel Moon ja dr. Fern Hauck kinnitavad, et kõige olulisem on anda vanematele juhiseid, mis vähendaksid äkksurmasündroomi võimalust. Samuti rõhutasid nad, et kuigi dr Pauli uuringust nähtus, et mõned lapsed magasid paremini kui teised, ei olnud vanemate toas ööbivad lapsed unevõlas või üleväsinud, vaid said samamoodi normi piires und. Samuti on vaja uuringuid selle kohta, kas nelja- kuni üheksakuuste imikute puhul on pikad ööuned tervislikud ja normaalsed. Arvestades, et imikute loomulik rütm on kaks-kolm tundi und ja tund-kaks ärkvelolekut, on lastearstide seltsi mure mõistetav.

Nii et mis on siis parim lahendus? Dr Paul on veendunud, et hiljemalt kuuendaks elukuuks peaks kõik lapsed magama oma voodites ja oma tubades. Perearstid ja lastearstid peaksid vanematele enne ohutusnõuetest rääkima — tuba olgu täiesti turvaline, voodi samuti, voodis ei tohi olla suuri tekke, patju, karvaseid mänguasju, nööre või muid vidinaid, mis titat lämmatada võiks.

Kuigi oma toaga harjumine võib imiku jaoks olla keeruline, kinnitab Paul, et pole mingit mõtet sellega venitada. „Kui laps ei maga hästi, ei maga ka vanemad hästi. Üleväsimus on kurnav ja isegi ohtlik nii vanematele kui lastele!”

Vaata veel: Beebiga samas voodis magamine ja ta iga vääksu peale kaissu võtmine — kas see on õige kasvatusviis?

Vaata ka siia: Kaisulapsed on teistest andekamad