Sinu beebi areng: esimene elukuu



Jõululapsed 2015
Jõululapsed 2015Foto: Rauno Volmar

Lapse sünd on võimsamaid kogemusi inimese elus ning sellele järgnevatel nädalatel võlub laps sind jäägitult, sa püüad teda tundma õppida ja tema eest hästi hoolitseda. Kui see on sinu esimene laps, leiad võib-olla nagu minagi hämmastusega, et lapse eest hoolitsemine tähendab täiskoormusega tööpäeva.

See võib olla vägagi väsitav, eriti kuni selle umbes kuue nädala pärast saabuva imelise hetkeni, mil enda suureks rõõmuks avastad, et beebi laseb sul juba vahel kogu öö magada, kirjutab Sally Ward oma ülimenukas raamatus "Terane laps."

Esialgu ei suuda sinu beebi ise peaaegu mitte midagi teha. Tema kontroll oma keha üle piirdub võimega pöörata pea automaatselt rinna või luti poole. Ta kisab valjult ja sageli, aga esimestel elunädalatel on raske aru saada, mida ta sellega öelda tahab. Siiski on tal juba päris alguses vahendeid maailma tundmaõppimiseks. Ta näeb ja kuuleb (ehkki veel mitte nii hästi kui hiljem), tunneb maitset ja lõhna. Ka nahk on tähtis sensoorne piirkond, mille kaudu laps võtab vastu teateid välismaailmast, tajub soojust, teise inimese puudutust ja mugavust.
Lapsel on hämmastav suhtlemisvõime ja ehkki tal sündides ei ole veel vahendeid oma teadete edasiandmiseks, on need kolmekuuselt juba selgesti märgatavad!

Loe veel

Seotud lood:

Ära unusta, et siin esitatud staadiumid kirjeldavad keskmist arengut. Iga laps areneb oma tempos, jõuab mõnes valdkonnas võib-olla eakaaslastest ette, teises aga jääb maha. Ära muretse ega tunne masendust, kui su lapsel ei ilmu kõik nimetatud tegevused täpselt kirjeldustes mainitud vanuses.

Kui sinu laps on pisut vanem, siis beebi teise elukuu kohta loe SIIT, kolmanda elukuu kohta loe SIIT ja neljanda elukuu kohta SIIT!

Esimene elukuu

BEEBI SUHTLEB

Selles alapeatükis kirjeldame nagu edaspidigi kommunikatsioonivõime ja keelelise arengu staadiume ning kõrvutame neid arenguga teistes valdkondades. Selle osa eesmärk on panna sind märkama oma lapse arengut, jagada selle kohta teadmisi ning õpetada sind oma võluvast lapsest rohkem rõõmu tundma. (Pea siiski meeles, et lapsed arenevad erineva kiirusega ja nii varases eas mõjutab arengutempot seegi, kas laps on sündinud nädala võrra enne või pärast õiget aega.)

Vastsündinu on abitu ja sõltub täiesti teistest, ent on siiski teda ümbritsevate täiskasvanutega suhtlemiseks hämmastavalt hästi varustatud. Sünnihetkest peale on tal kalduvus teiste inimestega emotsionaalseid suhteid sõlmida ning peagi võime näha, et ta püüab neid suhtlema meelitada.

Varsti pärast sündi ilmutab laps oma suhtlemiskalduvust sellega, et rahuneb, kui temaga räägitakse, ta sülle võetakse ja talle silma vaadatakse. Loodus on asjad nii korraldanud, et laps suudab oma pilgu kõige paremini fookustada kaugusele, mis lahutab teda süles olles ema näost.1 Ta ilmutab huvi ka helide vastu, vähendab heliallika lähenedes oma aktiivsust ning esimese elukuu lõpuks vaatab heli suunas.
Ta kisab sageli, ent peagi hakkab kuuldavale tooma kisast erinevaid täishäälikutest koosnevaid helisid. Säärane häälitsemine ei ole selles eas veel kommunikatiivne, ent laps saab oma pilguga ning kisa ja muu rahulolematust väljendava tegevusega või selle lõpetamisega oma erksuse ja rahulolu astmest sellegipoolest selgelt märku anda.

Esimestel elunädalatel imik kisab ning tekitab ka teisi, oma keha talitlusega seotud helisid, näiteks luksub ja röhitseb. Kuigi neid helisid ei kasutata selles vanuses veel teadlikult kommunikatsiooni eesmärgil, reageerivad ümbritsevad täiskasvanud neile helidele ja imiku pilgule ning sillutavad sellega teed hilisemale tõelisele suhtlemisele; laps hakkab tänu täiskasvanu reageeringutele mõistma, et erinevad käitumisviisid viivad erinevate vastusteni.

Näiteks laps kisab või on muul viisil rahulolematu ning ema ütleb: „Ahaa, sa tahad, et ma sul mähkme ära vahetaksin!”; laps vaatab mänguasja poole ja ema sõnab: „Sa tahad mõmmit vaadata!” ning toob lelu lapsele lähemale.

Nägu tõmbab endale lapse tähelepanu ning inimnäol on mitmeid omadusi, mida laps vaatamisel eelistab: kolm, mitte kaks mõõdet, kontrast tumeda ja heleda vahel ning kõverad, mitte sirged jooned.

Juba 36-tunnine laps eelistab oma ema nägu kujutava video vaatamist võõrast nägu kujutava video vaatamisele ning see räägib lapse võimest hämmastavalt kiiresti õppida. Samuti vaatab ta pigem inimeste kui loomade või elutute objektide liikumist. Vastsündinu suudab suurepäraselt jäljendada keelenäitamist ja suu pärani ajamist, kui seda talle ette näidata, see oskus aga mõne nädala pärast kaob. Ta suudab matkida ka kurbust, rõõmu ja üllatust väljendavaid näoilmeid. Miks need oskused selles eas vajalikud on, pole täpselt teada.

Kuidas oma beebit paremini mõista? Beebikeele tõlkeraamatu leiad SIIT!

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised