Õues magamine on beebidele kasulik

Imikule teeb värske ja jahe õhk head. Enamik lapsi magab õues jalutamise ajal väga hästi. Temperatuuriärritus tugevdab lapse immuunsüsteemi ja ennetab nii külmetust. Kui nohusel lapsel pole palavikku, tuleks temaga samuti iga päev õues käia, sest jahe õhk vähendab limaskestade turset.

Kihiline riietus on imiku jaoks ideaalne

Imiku riietus peab olema alati sobiv. Kuna tema väike keha ei suuda temperatuuri ise hoida, on oht, et ta jahtub kiiresti.
Külmetuse vältimiseks on parim kihiline riietus. Mitu üksteise peal olevat riideeset soojendavad paremini kui üks paks talvekombinesoon. Eri riideesemete vahele jäävad õhukihid hoiavad imiku soojust eriti hästi. Esimese kihina on ideaalne puuvillane või villa ja siidi segust valmistatud bodi. Selle peal võiksid olla sukkpüksid, püksid ja särk või sipupüksid. Selle peal jakk ja soojad termopüksid või talvekombinesoon. Soojad sokid, kindad ja müts muudavad komplekti täiuslikuks. Villakookonisse või paksu jalakotti panduna on imik külma eest ideaalselt kaitstud. Tema õrnale näonahale on kõige parem kanda rasvast kreemi – see kaitseb õhukest nahka kuivamise eest.

Vankri isoleerimine

Kõik vankrid ei ole disainitud piisavalt külmakindlaks. Selleks et külm vankrisse ei jõuaks, võib vankri isoleerida. Piisab, kui lõigata vahtplastist või isolatsioonimaterjalist vankrikorvi kujuline tükk ja see vankrisse madratsi alla asetada. See takistab külma jõudmist imiku selja alla. Ka lambanahk hoiab vankri põhja panduna lapse selja soojas. Koridoris või maja ees seisvaid vankreid on enne jalutuskäiku kõige parem soojendada näiteks soojenduspudeliga. Ära pane kunagi imikut magama vankrisse, mis on õues külma enda sisse kogunud. Soovitatav on külma ilmaga õue jätta üksnes vankri raam ja korvi- või kookoniosa kindlasti sisse viia.

Kontrolli regulaarselt, ega lapsel pole palav

Noored vanemad pingutavad tihtipeale lapse külmakaitsega üle. Eelkõige üleminekukuudel, kui tuul on külm, aga päike siiski soojendab, võib lapsel oma talveriietuses palav hakata. Sellest on kõige parem aru saada, kui katsuda käega kukalt. Kui kukal on kuum või koguni niiske, tähendab see, et laps higistab. Sellisel juhul tuleb riietusest üks või kaks kihti eemaldada. Tee kindlaks, kui tuulekindel on sinu lapse vanker. (Piisab, kui tuulise ilmaga oma pead mõnda aega vankris hoiad – tunned kohe, kas tuul pääseb läbi puhuma või mitte.)

Kas vastsündinuga tohib külma talveõhu kätte minna?

Külma õhku tuleb nautida ettevaatlikult: laps oli üheksa kuud mõnusasti soojas kõhus ja peab nüüd jäist talveõhku sisse hingama hakkama. See vajab harjumist. Päris pisikese imikuga tuleks aga esimestel päevadel kindlasti tuppa jääda. Õueminekuga võiks külmal ajal nädalakese oodata ja enne väljas magamist harjutada beebit lahtise akna all magamisega. Kui laps on normaalkaalus ja terve, võib alustada lühikeste õueskäikudega, algul kuni 20 minutit. Kui temperatuur on alla –5 kraadi, tuleks vastsündinuga pigem tuppa jääda. Talvisel ajal riieta laps sobivalt ja kaitse tundlikku nahka rasvase kreemiga. Paljudel vankritel saab katust reguleerida: jälgi, et lapseni jõuaks võimalikult vähe külma õhku ja üldse mitte külma tuult.

Kontrolli talvel regulaarselt, kas lapsel on piisavalt soe

Seda on kõige parem kontrollida kaelavoldi vahelt katsudes. Nahk peab olema soe, kuid mitte niiske. Jahedad käed ei tähenda halba. Külmade käte korral tuleks siiski kohe soojust lisada. Kui kasutad kandelina, on see hea alternatiiv esimesteks talvisteks jalutuskäikudeks. Oma kehaga soojendad ka last. Kanna külma ilmaga oma jopet nii, et ka laps jääb jope sisse ning jälgi, et laps oleks näoga vastu sinu keha, sest nii saab ta hingata sooja õhku.

Muidugi on mugav oma koduseid toimetusi tehes õues magaval lapsel läbi köögiakna silma peal hoida, kuid veel parem on siiski ennast sobivalt riidesse panna ja mõnus jalutuskäik ette võtta.