Vanemahüvitis ja isapuhkus — mida sa nende kohta teadma peaksid



Vanemahüvitis ja isapuhkus — mida sa nende kohta teadma peaksid
Foto: Scanpix/PantherMedia

Millal hakatakse vanemahüvitist maksma? Kas maksud lähevad maha? Kui suur see summa siis ikkagi on? Kui palju raha saab isa, kui ta puhkusele jääb ja kõik muu oluline, mida sa peaksid teadama vanemahüvitise ja isapuhkuse kohta.

Vanemahüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul, Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval välismaalasel.

Vanemahüvitise taotlemiseks tuleb esitada elektrooniline vanemahüvitise taotlus riigiportaalis või pöörduge sotsiaalkindlustus­ameti piirkondlikku klienditeenindusse.

Hüvitist hakatakse maksma päev pärast sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi. Neile, kes sünnitushüvitist ei saa, makstakse vanemahüvitist alates lapse sünnist.

Vanemahüvitist saavale vanemale ei maksta lapsehooldustasu


Vanemahüvitiselt peetakse kinni tulumaks

Hüvitise suurus:

Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal, pärast seda võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele kordamööda.

Hüvituse suurus on 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust ning arvutatakse hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta tulude põhjal. Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne keskmine palk, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Kui eelmise aasta sissetulek oli alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis on vanemahüvitise suurus võrdne kuupalga alammääraga. Kui sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud puudusid üldse, siis võrdub hüvitise suurus hüvitise määraga. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse hüvitise määra suurune sissetulek.

Seotud lood:

Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 575 päeva.

NB! Alates 01.01.2013 sündinud lapse vanem saab alates lapse sünnist 6 kuu jooksul taotleda täiendavate sissemaksete tegemist kohustuslikku kogumis­pensionisse- pensioni II sambasse.

Isapuhkus

Loe veel

Isapuhkust saavad isad võtta kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, mida võib võtta ka osade kaupa.

Alates 1. jaanuar 2013 arvutatakse isapuhkuse tasu isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutopalk üleeelmises kvartalis.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus 2015. a

2015. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalseks suuruseks kinnitati 2548,95 eurot.

Sotsiaalkindlustusamet arvutas Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja vanemahüvitise maksimaalse suuruse perioodiks 1. jaanuar - 31. detsember 2015. Arvutused tehti 2013. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse alusel. Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks kinnitati 849,65 eurot. Sellelt tulult arvutatakse täiendav sissemakse II pensionisam-basse kuni kolmeaastast last kasvatavale isikule. II pensionisambaga liitunud ini-mesele tehakse täiendavaid sissemakseid alates 1. jaanuarist 2013 sündinud laste kasvatamise eest. Riik maksab II sambas-se 4 % Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust

2015. aastal on II samba sissemakse 4% 849,65 eurost, seega 33,99 eurot kuus.

Vanemahüvitise maksmise periood

Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks.

Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.

Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest eraldi ja hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus esimese 70 päeva eest rohkem kui kuupalga alammääras. Vanemahüvitis määratakse tagantjärele alates hüvitisele õiguse tekkimise päevast, kui hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul nimetatud päevast alates.

Vanemahüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare