Lapsed ja nende õppimismeetodid on niisama erinevad, kui vanemate viisid laste õppimist suunata ja kontrollida. Isegi ühe pere lapsed võivad kodustesse ülesannetesse väga erinevalt suhtuda. Üks närib teleka ees päev otsa pliiatsit, teine õpib kõik juba koolis ära, kolmas ei tee koolikotti enne lahtigi, kui ema töölt jõuab ja lapsega koos õppima hakkab. Selleks, et edaspidiseid arusaamatusi vältida, tuleks koduse õppimise reeglid juba koolitee alguses paika panna.

Esimese klassi õpilased, kes on algul veendunud, et saavad kõigega ise hakkama, vajavad pärast kooli sisseelamist taas tuge. Pole ka ime, sest neid hindab ju siiski esimest korda inimene, kes ei ole nende pereliige.

Õigesti tegemine on selles vanuses lapsele äärmiselt tähtis ning tihti tekib lapse ja vanema vahel kahetsusväärne arusaamatus: Lapsed ütlevad kodus: “Ma ei oska seda teha,” kuid peavad selle asemel tihtipeale silmas hoopis: “Emme, ma ei julge seda üksi teha.” Ema tõlgendab seda nii: “Minu laps ei saa üksi hakkama!” ning hakkab koolitööde juures pidevalt abistama, kuigi see pole üldse vajalik.

Pakkuge lapsele abi nii, et see aitaks tal ülesanded iseseisvalt ära teha. Alljärgnevad nõuanded on üles ehitatud põhimõttel, kus iga järgneva sammuga pakutakse rohkem tuge kui eelnevaga. 

1. Selgitage lapsele, et teie arvates suudab ta töid ka iseseisvalt teha, kuid öelge ka: “Kui sa enam edasi teha ei oska, võid mind appi kutsuda.”

2. Pakkuge talle välja tulemuste kontrollimist: “Kui tahad, võin su arvutused pärast üle kontrollida.”

3. Kiitke vahetulemuste eest! See motiveerib ka väga ebakindlat last. 

4. Alati püüdke kõigepealt välja selgitada, miks laps aru ei saa: “Kuidas sa selle arvutasid?” Või: “Kust sa seda tead?”

5. Kui laps enam edasi minna ei oska, tuletage meelde õpitud lahenduskäigud. 

6. Kui laps on ummikus, andke konkreetseid juhiseid: “Sa said vastuseks küll 15, aga kirjutasid teise arvu.” Või jagage ülesanne alamülesanneteks.

7. Tõmbuge tagasi, kui näete, et laps oskab ise edasi teha.

8. Täitke väiksemaid lünki teadmistes alati kokkuleppel õpetajaga. Kui seletate ülesannet lapsele nii, nagu seda ka koolis tehakse, väldite segadust.

9. Intensiivne harjutamine on vajalik vaid erijuhtudel, näiteks pärast pikemat haigust ning raskete teemade korral, näiteks kirjalik jagamine. Kui õpite koos lapsega mitut õpietappi, jälgige, et hoiaksite end võimalikult palju tagasi ning lasete lapsel nii palju mõelda, arvutada ja sõnastada, kui ta oskab.

10. Kui olete lubanud kodutööd pärast üle kontrollida, siis selgitage lapsele, et kontrollite need üle alles siis, kui tema on omapoolse kontrolli juba teinud.

Selliste meetodite puhul, jääb lapsele teadmine, et vajadusel on abi alati olemas, kuid ta vastutab siiski ise selle eest, kas ja kuidas tema kodutööd tehtud saavad.

Armsad lapsevanemad, kuidas teie kodus lapsed koolitöid teevad ja kas siinsetest nõuannetest võiks vajadusel kasu olla?