Ekspert annab nõu: kuidas tulla toime nutitelefonist sõltuvuses oleva lapsega

 (3)

Ekspert annab nõu: kuidas tulla toime nutitelefonist sõltuvuses oleva lapsega
Foto:Scanpix/PantherMedia

Üha sagedamini kurdavad lapsevanemad, et laps veedab aina rohkem aega nutitelefonis. Keelamine viib aga pingeteni omavahelistes suhetes. Mida siis teha?

Kuidas kehtestada mõistlikud reeglid interneti ja nutiseadme kasutamiseks

1. Kehtesta reeglid juba enne nutitelefoni soetamist. Sageli püütakse lastele piiranguid kehtestada alles siis, kui nutitelefon on lapsel juba käes. Keset mängu on aga mängureegleid kehtestada liiga hilja. Seadke juba enne esimest või uut nutiseadet ostes koos sisse reeglid – millistel puhkudel, kui pikalt korraga ja millisteks otstarveteks võib seda kasutada, nii on lihtsam lapselt nende täitmist paluda.

2. Räägi lasteaias või koolis kaasa selge seisukoha kujundamisel. Paraku toovad lapsed nutiseadmed kooli kaasa. Siin on õpetajate ja vanemate koht lastevanemate koosolekul otsustada, millised reeglid nende kasutamisele koolipäeva jooksul seada.

3. Arenda lapses enesedistsipliini. Vaatamata nõrgale tahtejõule arvavad lapsed, et nad saavad enda internetis veedetud aja piiramisega hästi hakkama. Aita enesekontrolli treenida lihtsate ja harjumusi muutvate reeglitega – pane kirja optimaalne nutiseadme kasutuse aeg ja iga ületatud veerandtunni kompenseerimiseks anna lapsele ülesanne, milleks võib olla laua katmine, toa koristamine, koeraga õue minek või õe-vennaga mängimine.

Seotud lood:

4. Paku lapsele rohkem tegutsemisvõimalusi ja ettevõtmisi. Tihti unustavad lapsed end nutitelefoni, kuna vanematel pole nende jaoks piisavalt aega. Paku lapsele rohkem vaba aja sisustamise võimalusi nii pereliikmete kui sõpradega. Matkamine, lauamängude mängimine, kinoskäik, rattasõit, huviringid – need kõik aitavad online ja offline aega tasakaalustada.

Loe veel

5. Õpeta lapsele nutitelefoni otstarbekat kasutamist. Nutiseade peaks koolilapsele kujunema praktiliseks töövahendiks. Kui laps parasjagu internetis surfab, anna talle lihtsaid praktilisi ülesandeid. Näiteks palu kontrollida bussiaega või otsida mõne vestluses kasutatud võõrsõna tähendust. Nii õpib laps märkamatult nägema nutitelefonis praktilist abimeest, mitte vaid meelelahutust.

6. Tõmba lapse nutitelefonisse arendavaid äppe. Näiteks on eestlased laste nutiseadmetesse loonud tasuta rakenduse KidED, mis suunab lapse mängimise vahel ülesandeid lahendama ja muudab mängu õppetöö preemiaks. Rakendus pakub iga valitud aja tagant lapsele eesti keeles matemaatikaülesandeid, äraarvamisharjutusi ja arendavaid küsimusi. Vastates õigesti, laseb rakendus seadet edasi kasutada, kuni tuleb aeg järgmiseks ülesandeks.

Uuringute järgi võib liigse internetikasutuse all kannatada 2-5 protsenti elanikkonnast. Kõige tundlikum sihtgrupp on lapsed, kes otsivad nutiseadmest põnevust ja häid emotsioone, millest päeva jooksu nappis. Tusatuju võivad tekitada näiteks kehvad hinded, millele nutitelefoni kasutamine pakub meeleolu tõstvat asendustegevust.

Kui nooremad kasutavad nutitelefoni peamiselt meelelahutuslikel eesmärkidel, siis alates eelteismeeast hakkab järjest suuremat rolli mängima eakaaslastega suhtlemine. Silmast silma suhtlus on asendumas Facebooki, Messengeri, WhatsAppi ja Snapchati vestlustega, mille piiramine tähendaks lapsele eraldamist sõpradest.

Katrin Aron, Tele2 tootedirektor

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised