MTÜ Lastekaitse Liit värskelt valminud küsitlusest „Sinu lapse koolikott" selgus, et 85%-l õpilastest on koolikoti kogukaal üle sotsiaalministri määrusega nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele" kehtestatud piirmäära. Kusjuures 1.-3. klassi õpilastest on 89%-l ja 4.-6. klassi õpilastel lausa 92%-l koolikott lubatust raskem. Hoolimata positiivsetest näidetest, kinnitas 44% lapsevanematest, et koolid ei ole pakkunud võimalusi õppetööks kaasas kantavate vajalike vahendite kogukaalu vähendamiseks.

Pere ja Lapse Facebookilehel uurime parasjagu, kui rasked on meie lugejate laste koolikotid. Vasta meie küsitlusele SIIN! Võid lausa oma lapse koti kaalule panna ja meie FB lehele ka pildi laadida koolikoti tegelikust raskusest.

Foto: Shutterstock


Lapsevanemana saad oma lapse tervist hoida sellega, et valid talle sobiva koolikoti

Soovitused koolikoti ostmiseks

  • Lapsele tuleb osta eakohaselt ja kaalult sobiv koolikott.
  • Sobilik koolikott algklassilapsele on ranits.
  • Veenduge, et ranitsa suurus vastab teie lapse kasvule.
  • Ranits peab hoidma hästi vormi ja olema stabiilne.
  • Ranits ei tohiks olla laiem lapse õlgade laiusest.
  • Õlapaelad peaksid olema reguleeritavad ja ranitsa tagaosa peaks olema tugevdatud polstriga.
  • Selleks, et lapsel oleks mugavam kooliasju kaasa pakkida, võiks seljakotis olla
  • vähemalt paar eraldi vahet.
  • Ratastega ranitsad pole soovitatavad, sest need on raskemad.

Kott olgu lapsele paras

Kui laps ise valiks koolikotti pigem selle värvi või piltide ja muude kaunistuste järgi, siis lapsevanem peaks jälgima, et tervist silmas pidades peab kott eelkõige olema lapsele paras. See tähendab, et kindlasti tuleks neid poes selga proovida, et milline neist õigesti õlgadel istub. Kui vanemad koolijütsid eelistavad koolikotina ka üleõla- ja pehmeid seljakotte, siis algklassilapsele tuleks osta kindla vormiga ranits, mis ei vaju lössi ja kus vihikud-raamatud ei lähe kortsu. Kott peab olema nii suur, et mahutab vabalt A4-suuruses raamatuid ja vihikuid.

Väga oluline on koti seljaosa, mis peaks olema tugev ja polsterdatud. Rihmad olgu laiad, siis ei sooni need õlgu. Hea, kui need on samuti polstriga, sest algklassides tuleb lapsel päris palju asju kaasas kanda. Koolikotti tasub põhjalikult uurida nii seest kui ka väljast: mis materjalist see on, kui hästi puhastatav, kas kotil on sees taskuid ja sahtleid. Ranitsa kõikidel külgedel peaks olema helkurid, mis teevad lapse pimedal ajal liikluses hästi märgatavaks.

15% lapse kaalust

Uuringud on näidanud, et ergonoomilised ranitsad aitavad vähendada koormust lapse seljale isegi kuni 30 protsenti rohkem kui tavalised seljakotid. Milline aga on ergonoomiline seljakott?

Kvaliteetsete kottide seljatoe ergonoomiline kuju on vormitud inimese selgroo järgi, toetades nii kandja ala- kui ka ülaselga. Neil on polsterdatud, õhku läbi laskvast materjalist seljaosa ja laiad pehmendustega õlarihmad. Parimatel mudelitel järgib tugevduse reljeefne pind selja kuju, toetades nii lapse selga. Kindla kujuga ranits säilitab oma vormi ja on raamatutest täidetuna kergem kanda kui pehme seljakott, mis jääb alaseljale rippuma.

Koolikotti ostes võib lapsevanem raha kokkuhoiu nimel osta suurema ranitsa, mida laps saaks kanda mitu aastat. Kuid see ei ole kuigi mõistlik otsus, sest liiga suur seljakott vajub raskuse tõttu alla ning mõjub halvasti lapse seljale ja kehahoiakule. Jälgida tuleks ka ranitsa kaalu: tühi kott ei tohiks kaaluda üle 1,3 kilo. Täidetuna ei tohiks koolikoti kaal ületada 15 protsenti lapse kaalust.

„Rasked ning suured seljakotid võivad tekitada selja, õla ning kaelavalusid. Rühile laastavalt mõjuvad üleõlakotid,” ütleb massöör Kelli Palmiste. „Risk päeva jooksul kukkuda ja ennast vigastada on selle võrra suurem, mida raskem ja ebakvaliteetsem on kott. Samuti pitsub raske koti puhul õlanärv kinni ning pea ja kätevalud ei ole sugugi harv tagajärg.”

Lastekaitse Liidu juhatuse liige Tõnu Poopuu: „Tihti ei võimalda õppetöö korraldus paljudes Eesti koolides hoida koolikottide raskust lubatud piirides. Olukorra kaardistamiseks otsustas Lastekaitse Liit viia läbi vastavasisulise küsitluse lapsevanematele."

Küsitlus „Sinu lapse koolikott" oli suunatud 1.-9. klassi õpilaste vanematele. Ajavahemikul 15.03.-15.04.2017 vastas elektroonilisele küsimustikule 3418 lapsevanemat üle Eesti.

„Suur tänu oma arvamuse edastanud 3418-le lapsevanemale! Lapsevanemate aktiivsus küsimustikule vastamisel ja ettepanekute tegemisel näitab, et teema on väga oluline. Vanemad tõid välja drastilisi näited - näiteks meenub üks 6. klassi poiss, kes kaks korda nädalas kannab kaasas trompetit ja ujumistrenniks vajalikku varustust. Talvel oli lapsel kodust väljudes koolikott kaaluga 7,5 kg, kus sees ainult selleks päevaks vajalikud õppevahendid, kehalise kasvatuse õueriietega kott, suusad kehalise kasvatuse tunniks, trompet muusikakooli pillitunniks ja kuna sellel päeval oli ka tööõpetuse kodunduse tund, siis lisaks tuli võtta kaasa ka kott vajalike toiduainetega" lisas Poopuu.

Avalikkuses on teemat pikalt käsitletud. Terviseamet tõdes sihtuuringus „Kooli päevakava ja õppekorraldus. Ranitsa (koolikoti) raskus" (2010), et rühihäirete teket põhjustavate faktorite hulgas on ülemäära raske koolikott (eriti algklassides). Koolikottide piirnormist suuremat kaalu on muuhulgas kinnitanud Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel 2014-2016 aastatel toimunud algklasside koolikottide kaalumise kampaania tulemused. „MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riik, omavalitsused kui kooli pidajad ning koolid (mh õppekorralduslikke muudatusi ellu viies) peavad antud teemale lahenduskesksemalt lähenema. Samuti on oluline roll kooli ja kodu koostööl," rõhutas Poopuu.

Küsitlusest tulenevad lapsevanemate ettepanekud esitab MTÜ Lastekaitse Liit nii Haridus- ja Teadusministeeriumile, tervise- ja tööministri poolt kokku kutsud kooliõpilaste tervisekaitse töörühmale, kui ka koolidele.

Allikad: lastekaitseliit.ee, kasulik.delfi.ee, terviseamet