Levinud müüdid, mis takistavad täiskasvanutel teismelisi mõistmast



Levinud müüdid, mis takistavad täiskasvanutel teismelisi mõistmast
Foto:Scanpix/PantherMedia

Teismeliste kasvatamise kohta on rohkem müüte ja eksiarvamusi, kui soovitusi, kuidas noort inimest sel arenguperioodil mõista ja aidata.

Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja loovterapeut Õnne Aas-Udam tutvustab meile arengut puudutavaid müüte, olulisemaid verstaposte ning toob ära ka konkreetsed nõuanded lapsevanematele, kuidas selles vanuses lapse arengut toetada.

Lapse arengu ABC: müüdid teismeliste kohta

- Teismeliste pöörases käitumises on süüdi nende möllavad hormoonid.

Hormoonide tase küll tõuseb organismis sellel arenguperioodil, kuid üksnes see ei määratle noorukieas toimuvat. Tänapäeval on teada, et see, mida noorukid kogevad, on peamiselt tingitud muutustest nende aju arengus.

- Puberteet ja teismeiga on lihtsalt ebaküpsuse periood ja sellest tuleb välja “kasvada”.

Vastupidi, noorukitel ei tule see periood mitte lihtsalt “üle elada” ega sellest “välja kasvada” — see on oluline arenguperiood. Ülesanded sel ajal on täiskasvanute seatud piiride testimine, kirglik katsetamine, vajadus kogeda uut ja põnevat (läbi positiivsete õnnestumiste kui ka vigade ja eksimuste). Läbi nende kinnistuvad noore põhilised iseloomuomadused, mis võimaldavad liikumist täiskasvanuellu.

Seotud lood:

- Noorukiea ülesanne on liikumine vanematest sõltuvusest täieliku iseseisvuseni.

Loe veel

Kuigi on loomulik ja arenguliselt vajalik eemalduda oma vanematest, vajavad noorukid sel perioodil siiski toetavaid suhteid täiskasvanutega. Vanemad saavad pakkuda turvalist eraldumist (piiride/kokkulepete lõdvendamisega, usalduse ja vastutuse üleandmisega) samm-sammult, mitte noorukit üksi jättes, a la “nüüdsest-saa-ise-hakkama” iseseisvust. Eraldumist vanematest toetab ka teismelise suunatus eakaaslaste poole.

- Minu kohustus lapsevanemana on aidata oma teismelisel lahendada konflikte ja probleeme, mis tal tekivad.

Kuigi inimlikult soovime aidata oma lähedasi, isegi nende eest nende probleeme lahendades (võimalik, et tegime nii oma lastega, kui nad olid veel pisikesed), siis noorukid vajavad ennekõike siiski tunnet, et on meiega emotsionaalselt ühenduses, et me mõistame neid. Abistav on kogemus, kui kuulame oma last, aitame tal ventileerida oma tundeid, sõnastada kogetut, analüüsida võimalikke lahendusvariante. Ja ennekõike — lubame/usaldame teismelisel oma probleem ise lahendada.

- Kõige intensiivsem aju areng leiab aset varasemas teismeliseeas, kui mu laps on gümnaasiumi lõpetanud, peaks olukord rahunema.

Teismelise aju areneb (otsmiku- ja kiirusagarad, millised vastutavad analüüsi- ja empaatiavõime ning enesekontrolli eest) eriti intensiivselt vanuses 12-25 aastat. Seega on vanemana oluline jätkata delikaatselt (austades noore saavutatud iseseisvust) oma hilisteismelise (16-19) ja noore täiskasvanu eas (20-25) lapse kannatlikku toetamist ja suunamist.

- Maailm on nii palju muutunud, et ei saa võrrelda minu enda teismeea kogemusi minu lapse omadega.

Analüüsides enda kogemusi oma päritoluperes kasvamisest teismelisena, võivad need olla lähtepunktiks, kust omandada olulisi õppetunde — mida soovin teha sarnaselt oma vanematega, mida teeksin ise lapsevanemana kindlasti erinevalt — lähtuvalt lapse arenguvajadustest. Tagasivaade näitab meile, kuidas luua, hoida ja säilitada tihedad sidemed oma lastega teekonnal läbi teismeea nooreks täiskasvanuks.

Olenemata lapse vanusest, sul on tegelikult iga päeva vaja vaid 10 minutit, et temaga kontakti saada, kuidas seda teha, loe SIIT!

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised