Meie kõigi ülesanne on lapsi kaitsta ja neid enda eest seisma õpetada



Meie kõigi ülesanne on lapsi kaitsta ja neid enda eest seisma õpetada
Foto: Unsplash

Tavaolukordades on lapsed õppinud, et tuleb teha nii nagu täiskasvanu ütleb. On aga hetki, mil lapsel peab olema julgust öelda EI. See pole lihtne.

Purjus inimese, perverdi või pedofiili huviobjektiks sattudes on eelisolukorras julged ja enesekindlad lapsed, kes ei karda täiskasvanule konkreetelt EI öelda, kuid kaitset vajavad kõik lapsed. Ka need, kes kasvõi trollibussis ahistaja kiusata jäänud ja siinkohal tuleks olukorda nägevatel täiskasvanutel mõelda, et kui see oleks sinu laps, kas sa tahaksid, et keegi lapse kaitseks välja astuks? Ilmselt tahaksid. Kui sellist lapse jaoks ahistavat või lausa ohtlikku olukorda näeb kõrvalt täiskasvanu, siis tal on lausa kohustus lapselt küsida, kas kõik on korras, kas ta tunneb seda inimest, kas ta soovib abi. Lapse vastuse puhul ei mängi rolli mitte ainult see, mida ta ütleb, vaid ka see, milline on tema kehakeel, kas ta on hirmunud või mitte.

Ei taha, et meie ühiskond läheks nii hüsteeriliseks, et isad ei julge enam lapsi süllegi võtta, kuid ei ole vaja ka seda, et perverdid end liiga enesekindlalt ja karistamatult tundma hakkaksid.

Selliseid juhtumeid ei saa kunagi täiesti välistada, kuid me saame palju ise ära teha, et oma lapsi kaitsta. Kõige olulisem on see, et lapse ja vanema vahel valitseks usaldus. Siis julgeb laps igasugustest kahtlastest olukordadest ja inimestest oma lähedastele rääkida. Siis julgeb laps vajadusel kas vastu hakata, ära joosta või ka võõrastelt inimestelt abi paluda.

Loe veel

Seotud lood:

Üldjuhul ei ole soovitatav alla 7-aastaseid lapsi üksinda jalutama lasta, eriti suurtes linnades. Kui sinu laps läheb üksi kodust välja, pead teadlik olema, kuhu ja kellega ta läheb ning ka iga paari tunni tagant lapsega ühenduses olema. See annab sulle kindlustunde, et kõik on korras ja juhul, kui tõesti juhtub, et laps on kadunud, on vanematel või vajadusel politseil, otsinguid lihtsam alustada. Vahetage lapse sõprade vanematega omavahel telefoninumbreid ja tea tea ka oma lapse sõprade kontakte. Samuti on oluline, et lapsel oleks võimalik ka vanemaga vajadusel kontakti saada, mistõttu ei tohiks ka ema-isa oma mobiiltelefoni pikalt unarusse jätta.

Need on asjad, mida laps peab teadma:

Kõik võõrad inimesed ei ole sõbrad ja nendega ei tohi kaasa minna

  • Võõraste inimestega (täiskasvanutega) vestlusesse ei astu, autodesse ei istu, kaasa ei lähe. Isegi kui oma sõbrad soovitavad ja inimene väga sõbralik tundub. Samuti ei tohi võtta võõra inimese poolt pakutud maiustusi/kingitusi, minna vaatama kusagil mujal ootavat kutsikat.
  • Nii põgenemine, kui abipalumine on lubatud. Juhul kui võõras inimene muutub lapse suhtes pealetükkivaks või agressiivseks, tuleb lapsel võimalusel ära joosta, kas lähedalasuvasse poodi, asutusse või koju (kus tuleb juhtunust teavitada vanemat või politseid) või kõva häälega appi kutsuda, mis ehmatab last tülitavat inimest ja pöörab ümbritsevate tähelepanu toimivale. Laps peaks hüüdma üheselt arusaadavalt: "See on võõras, appi!" Kui sinu laps on teatanud, et ise ta küll ei läinud aga sõbrad läksid võõra inimesega kaasa, tuleb ka sellest koheselt teatada.
  • Hoia avalikus rahvarohkes kohas oma lapsel silma peal. Kui võõra inimese käitumine lapse suhtes äratab kahtlust, tuleb kohe sekkuda. Ütle lapsele, et et ta ei tohi sinuga kaotada rahvarohkes kohas silmsidet, kui üritus on nii suur, et telefonilevi on halb, kirjuta väiksemale lapsele oma number kasvõi käele (ta võib selle ootamatus olukorras paanikasse minnes lihtsalt unustada) ja lepi temaga kokku kohtumispaik aga kui ta on vanematest eemal ja võõras teda tülitab, siis jooksku kohe kas turvatöötaja või mõne poemüüja juurde, kes aitavad vanemad üles leida.
  • Õpeta lapsele, kuidas üksi kodus olles käituda. Korteri uks peab olema lukustatud, sõprade külla kutsumine peab olema vanemate poolt reguleeritud, võõrastele ukse lahti tegemine on keelatud. Lapsega peaks olema nii usalduslik suhe, et ta räägib sulle alati, kes tema juures külas käib. Muidugi juhtub seda harva, kuid lapse suhtes võivad halvad kavatsused olla ka inimesel, keda laps tunneb ja kelle ta ka tuppa laseb.
  • Ole väga tähelepanelik selle suhtes, kui mõni tuttav või pooltuttav või ootamatult lapsele sõbraks tekkinud täiskasvanu tahab kummaliselt palju lapsega omaette aega veeta.

Internet pole vaid mängud ja meelelahutus

Tea, et suur osa lastevastastest kuritegudest saavad tänapäeval alguse just internetisuhtlusest. (jututoad, sotsiaalvõrgustikud, tutvumisportaalid, mänguportaalid). Seega laps peab olema informeeritud sellest, et ka kodus olles võib sattuda kurjategija ohvriks. Selleks et viia riske miinimumini, tuleb sinul, kui lapsevanemal, ennast kurssi viia, kus ja kellega laps suhtleb. Kes on lapse ’’sõbralistides’’, mis teemadel lapsega on vesteldud. Internetisõbrad võiksid väiksemal lapsel olla need, kes on tema sõbrad ka päriselus. Vanemal võiks olla juurdepääs lapse kontole (et mitte rikkuda lapsega omavahelisi suhteid, peab laps ka sellest teadlik olema). Juhul kui lapsega on hakanud suhtlema võõras inimene, või laps on lisanud võõra oma ’’sõbralisti’’ tuleks koheselt välja selgitada, kellega on tegemist, miks on laps selle inimesega suhtlema hakanud.

Laps ei tohi võõrastele jagada oma andmeid ega fotosid

  • Laps peab tedma, et ta ei tohi jagada võõrastele ega ka tuttavatele oma isiklikke andmeid (sealhulgas ka konto paroole).
  • Ära saada fotosid mis võivad sind kompromiteerida (alastipildid, peopildid, kolmandate isikute pildid jne). Kõike seda võib kurjategija hiljem ära kasutada lapse vastu, ning siis juba välja pressida uusi fotosid ja andmeid. Selgita oma lapsele, et kui ta ka on juba enda kohta kellelegi edastanud mittesobivaid fotosid vms, siis ta võib sellest sulle alati rääkida, sa ei hakka teda ei süüdistama, karistama, ega pilkama. Lapse jaoks on väga tähtis teada, et sa toetad teda alati ka siis, kui ta on käitunud viisil, mida kahetseb või häbeneb. Siis, kui laps sinu toetusesse kindlalt usub, puudub netikurjategijal ka võime teda mõjutada. Enamasti ei kasuta aga lapse fotosid tema vastu siiski mõni kurjategija. Need on keerulised laste omavahelised suhted, mis viivad mõnikord selleni, et hakatakse jagama kellestki piinlikke fotosid. On tähtis lapsega rääkida, et igasugune internetisuhtlus võib võrduda sellega, nagu oleks ta oma teksti või pildid riputanud poe teadetetahvlile.

    Samuti peab teadma, et mõned kurjategijad võltsivad oma kasutajakonto andmeid, esinedes teadlikult vale nime ja vanuse alt. Seda võib märgata kirja stiilist, grammatikast jms. Pea meeles, kunagi ei tea, kes on teisel poolt monitori tegelikult, vaatamata sellele, mida isik ka ei räägiks. Kui saad teada, et laps on sattunud internetis keerulisse olukorda, teda ähvardatakse või temalt midagi nõutakse, tuleb koheselt politseisse teatada. Kui ebaseaduslik vestlus või muul viisil tegevus on juba toimunud, ei tohi neid sõnumeid kustutada — see on tõend. Igal juhul tuleb vestlus lõpetada, ärge üritage omal jõul isikut tuvastada või temaga vestlust jätkata, kurjategija saab sellest aru.

Pea meeles, olles lapsevanem, ole oma lapsele ka parim sõber

See on parim kaitse, mida oma lapele pakkuda saad. Usaldus. Ole just see inimene, kelle poole laps julgeb ja tahab pöörduda, kui midagi juhtus. Loo sellised suhteid, kus laps saab tunda, et on piisavalt iseseisev, kuid vajadusel teab, kellelt abi küsida ja teab, et ta seda abi ka saab. Leia oma lapse jaoks alati aega, küsi kuidas päev möödus, millega tegeles. Ja kui midagi isegi juhtus, ära hakka last koheselt süüdistama, anna mõista et oled ta kaaslane, mitte vaenlane.

Järgides neid lihtsaid reegleid, on võimalik ära hoida raskemaid tagajärgi.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised