Ligi pooltel beebidel on gaasivalud — kuidas oma pisikest aidata?



Ligi pooltel beebidel on gaasivalud — kuidas oma pisikest aidata?
Foto: Annika Haas

Arvatakse, et kuni 40 protsendil imikutest esinevad gaasivalud võivad olla tingitud soolestiku ebaküpsusest – gaasid jäävad soolestikust väljutamata ning tekitavad sinna pidama jäädes valu ja ebamugavustunnet.

Lisaks võivad oma rolli mängida gastroösofagiaalne refluks, aerofaagia, mööduv laktaasipuudulikkus, soolestiku mikroobid ja harva ka toiduallergia.

„Tegelikult ei teata täpselt, miks gaasivalud tekivad,“ tõdes Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearsti-teadur Tiia Voor, lisades, et tavaliselt tekivad koolikud esimese elukuu lõpus, kahe-kolmenädalaselt.

Miks just siis ja mitte kohe pärast sündi? Tohtri sõnul võib see olla seotud soolestikubakteritega – kuna laps sünnib praktiliselt steriilse sooletraktiga, saades soolestikubakterid kaasa ema sünnitusteedest ja keskkonnast, sealhulgas rinnapiimast ja ema rinna pealt, võib jämesooles tegutsevate bakterite koosluse väljakujunemine võtta aega.

Seedetrakti arenedes lähevad koolikud enamasti lapse kolmandal-neljandal elukuul üle, kuid mõnikord kestavad gaasivalud ka kuus kuud ja harva ka kauem.

Loe veel

Seotud lood:

Levinud arvamuse kohaselt sõltub gaaside teke imikul toidust, mida imetav ema ise tarbib – selle teooria järgi võivad koolikuid põhjustada raskesti seeditavad toidud, nagu kapsas või oad või õunad, mis tekitavad gaase täiskasvanul. Kuid Voori sõnul ei ole see üldse kindel. Siiski märkis ta, et kui gaase tekitavate teatud toiduainete menüüst väljajätmine ei piira ema toitumist väga oluliselt, võib seda proovida.

„Imikutel on rohkem gaase ka sellepärast, et lapsed on oma olemuselt aerofaagid ehk õhuneelajad. Nad neelavad oma söömisprotsessis, ka imemise käigus, alla rohkem õhku kui täiskasvanud. Kuid soolestiku ebaküpsuse tõttu ei suuda nad seda nii hästi väljutada,“ rääkis Voor.

Ent õhu neelamisest tingitud gaaside vastu on üks abinõu – aitama peaks see, kui tõsta laps toitmise vahepeal püsti ja lasta allaneelatud õhk välja, et see ei pääseks maost edasi. „Kui ta on juba sooles, ega me seda siis sealt enam kätte ei saa,“ tõdes arst. Soolestikku kinni jäänud gaaside väljutamist võib soodustada vaid kõhu päripäeva masseerimine.

Voor lisas, et mida väiksem on imik, seda vähem ta liigub, kuid liikumine kergendab jällegi gaaside väljumist. Koolikud ongi peamiselt esimese kolme elukuu probleem – sellel ajal lamab laps enamasti selili, kui just vanemad ise teda ei liiguta.

„Väidetavalt nendes kultuurides, kus last kantakse palju süles või selja peal, näiteks Aafrikas, esineb lastel gaasivalusid vähem. See tuleneb ilmselt sellest, et laps on püstises asendis ja liigub emaga väga palju – võib-olla see siis aitab gaase väljutada. Ka ema kehasoojus aitab seedetrakti lõõgastada, et gaasid kergemini välja tuleksid,“ rääkis lastearst, lisades, et lapse asetamist enda kõhu peale võib soovitada ka meie emadele.

Lapse gaasivalud tunneb Voori sõnul ära selle järgi, kui laps nutab lohutamatult ühel kindlal ajavahemikul päevas (enamasti õhtupoole), kolm tundi päevas ja kolmel päeval ühe nädala jooksul. „Oluline on ka see, et muul ajal on laps üsna heas üldseisundis, kasvab ilusti ja mingeid muid alarmeerivaid sümptomeid ei ole.“ Murettekitavateks sümptomiteks on aga kaalu-kasvupeetus, seedetrakti verejooks, kõhulahtisus, sage oksendamine, kaasnevad allergianähud.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised