Öine voodimärgamine ei ole haigus!



Öine voodimärgamine ei ole haigus!
Vaata ka www.kuivaks.ee

Öine voodimärgamine ehk enurees ei ole haigus, vaid seisund, kus lapsel esineb peale 5ndat eluaastat une ajal mittetahtlik voodisse urineerimine. See on suureks probleemiks nii lastele, kes selle all kannatavad, kui ka nende perele. Öine enurees mõjutab lapse enesehinnangut, suhteid eakaaslaste ja vanematega. Enureesiga lapsi kiusavad tihti eakaaslased ja nad ei saa osa võtta ööbimisega ühisüritustest.

Enureesiga seotud emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid lahenevad häire eduka raviga. Kui enurees on kestnud aastaid ja vanemal on teisi stressi tekitavaid põhjuseid, võivad nad muutuda lapse suhtes sallimatuks. Nõuab ju enurees lisapesemist, ruumide tuulutamist, rahalist väljaminekut, ebamugavust väljaspool kodu ööbimisel. Seetõttu tuleb lapsi aidata nende probleemist ülesaamisel.

7-aastastest lastest kannatab enureesi all 10%. Vanusega öine voodimärgamine väheneb ja üle 18-aastaste seas on seda alla 1%. Tänapäeval ei tohiks ükski enureesiga laps jääda oma murega üksi. Ajaga probleem küll väheneb, kuid raviga saab seda kindlast kiirendada.

Öise voodimärgamise põhjuseid on mitmeid ja sageli on nad kombineeritud. Umbes 80% voodimärgajatel lastel oli sama probleem omal ajal ka nende vanematel. Suurem on risk öise voodimärgamise tekkeks neil lastel, kelle isal oli öine enurees. Öise enureesiga laste uni on sügavam kui neil, kel ei esine enureesi. Arvatakse, et enureesiga lastel areneb põiefunktsioon välja hilinemisega. Põie täitumise kohta saab kesknärvisüsteem informatsiooni põieseina venitusretseptoritelt. Enamlevinud on seisukoht, et enureesi põhjustavad põiefunktsiooni häired, kus on vähenenud põie funktsionaalne maht ja esineb põielihaste ebastabiilsus.

Öist voodimärgamist seostatakse ka antidiureetilise hormooniga (ADH). Normaalselt suureneb antidiureetilise hormooni produktsioon öösel ja uriini tootmine väheneb. Lastel, kellel esineb öine enurees, on ADH tase madal, sellest tingitult öise uriini hulk suur ja see ei mahu põide ära, tagajärjeks on kontrollimatu põie tühjendamine — öine voodimärgamine (dr Aili Traat). Öise enureesi raviks on kasutusel antidiureetilise hormooni asendusravi, eriti neil lastel, kellel öine uriini hulk on suur. Andes ADH öine uriini hulk väheneb ja ei ületa põiemahtu ning laps saab magada kogu öö kuivana.

Enureesi võimalikud põhjused:

pärilikkus — kui mõlemal vanemal on olnud öine enurees, võib see avalduda lastel 77% juhtudest, ühe vanema enureesi korral 43% juhtudest. 15% lastest võib avaldada enurees ka siis, kui vanematel ei ole seda esinenud, närvisüsteemi nende osade ebaküpsus, mis kontrollivad põietegevust, öist uriini hulka ja sügavast unest ärkamist;
aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest võib 30% esineda öist voodimärgamist;
kõhukinnisus — st roojamine harvem kui igal kolmandal päeval;
• taastekkinud enureesi põhjustajaks võivad olla lapse haigused: diabeet, kuseteede põletikud või ülemiste hingamisteede ahenemine ninaneelumandli suurenemise tõttu;
hea või halb muutus lapse elus — nt uue lapse sünd perre, lasteaeda või kooli minek, vanemate lahutus, küllaminek jne.

Räägi arstiga

Uriinilekke esinemisel tuleb välja selgitada pidamatuse põhjus. Perearst paneb esmase diagnoosi ja sobiva ravi või vajadusel suunab edasi lastearsti või muu eriarsti (nefroloogi, proktoloogi) juurde.
Arsti konsultatsiooniks valmistudes püüa leida vastused järgmistele küsimustele.
1. Kas laps märgab voodit ainult öösel või ka päeval?
2. Mitmel ööl nädalas laps märgab voodit?
3. Kas laps märgab voodit mitu korda öö jooksul?
4. Millisel öö osal toimub voodimärgamine (paar tundi peale uinumist, keskööl, vastu hommikut)?
5. Kas voodi on öösel väga märg või natuke niiske?
6. Mitu korda päeva jooksul käib laps pissil?
7. Kas laps lükkab päeval tualetti minekut edasi, surub urineerimistungi maha?
8. Kas laps jõuab õigel ajal tualetti või saavad aluspüksid märjaks?
9. Kas laps on põdenud kuseteede põletikke?
10. Kas lapsel esineb kõhukinnisust, roojaga pükstemäärimist?
11. Millised on lapse vedelikutarbimise harjumused (mida ja millal joob)?
12. Kas kodus või koolis esineb stressolukordi?
13. Kas last on varem öise enureesi tõttu ravitud?

Öist voodimärgamist on püütud juba iidsetel aegadel ravida, kuid kahjuks pole seni ühte kindlat ravivõtet, mis kõigile aitaks. Milline ravimeetod on kõige sobivam, otsustab arst koos lapse ja vanematega.

Öise enureesi ravi äratusaparaadiga kasutatakse alates 6.-7. eluaastast, kui laps ja pere on selleks valmis. Äratusaparaat kinnitatakse pesu külge ja ta lülitub tööle, kui öösel tekib urineerimine. Aparaat aitab lapsel õppida ärkama täispõie tunde peale. Raviefekti hinnatakse 63-85% ja enureesi taasteket 10-30%. Alarmaparaati saab laenutada Inkotubadest, vaata asukohti ja kontaktanmdeid www.kuivaks.ee. Tasuta nõustamiseks lähimas Inkotoas tuleb broneerida aeg, telefoni või e-kirja teel.

Soovitused vanematele üle 5 aasta vanuse lapse puhul:

• ärge süüdistage ennast, suhtuge voodimärgamisse rahulikult, enamikul juhtudest kaob mure puberteedieaks iseenesest;
• toetage, suhtuge mõistvalt lapsesse ja pange tähele, et teised pereliikmed ei narriks, halvustaks last;
• tunnustage last kuivade ööde eest ja tehke jõupingutusi lapse enesekindluse tõstmiseks;
• vestelge lapsega, kuidas tulla toime olukorras, kui allapissimine toimub väljaspool kodu;
• kui laps on kutsutud veetma ööd sõprade juures ja ta keeldub sinna minemast, kartes allapissimist, siis korraldage taoline üritus pigem enda kodus. Laps või nooruk tunneb ennast siis kindlamalt;
• vältige kõhukinnisust, püüdke tagada korrapärane söömine ja piisav vedelikutarbimine päeva jooksul ning piirake joomist poolteist tundi enne voodisse minekut;
• vältige karastusjooke, kohvi-teed, piima, tsitruseliste mahla — eriti enne magamaminekut;
• jälgige, et laps käiks päeval regulaarselt tualetis (iga 2-3 tunni järel) ja et ta tühjendaks põie enne magamaminekut;
• kaasake last tagajärgede (märjad püksid, voodilinad) kõrvaldamisse;
• võimaldage lapsele turvaline juurdepääs tualetti ja lapse kasvule vastav/kohandatud pott, kusjuures oluline on täistalla toetus, kui laps istub potil;
• konsulteerige kindlasti perearsti või Inkotoa kontinentsusnõustajaga info: www.kuivaks.ee.

Soovitused lasteaia- ja kooliõpetajale:

• toetage, suhtuge mõistvalt lapsesse ja pange tähele, et teised ei narriks, halvustaks last;
• suhelge vanematega, et vahetada teavet olukorrast;
• konsulteerige vajadusel lasteaia/kooli tervishoiutöötajaga;
• püüdke tõsta lapse enesekindlust — mida vanemaks laps saab, seda enam ta oma muret häbeneb;
• tähelepanuks lasteaiaõpetajatele — jälgige, et laps toetub täistallale, kui ta istub potil;
• püüdke tagada piisav vedelikutarbimine päeva jooksul, vajadusel andke osa lõunasöögi joogist peale magamist;
• suunake mängutuhinas olev laps iga 2-2,5 tunni tagant tualetti.

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised