Teadlik toituja ei kujunda oma hoiakuid ainult reklaami põhjal, vaid viskab enne pilgu ka toitumisalasele infole ja koostisosade loetelule pakendil. Viimases esitatakse kõik toidu koostisosad sisalduse kahanevas järjekorras. Seega, mida eespool on lisatud suhkrud – olgu see siis suhkur, mesi, glükoos, fruktoos, siirup või hoopis mõni peenem nimetus – , seda suurem on selle sisaldus tootes.

Kõige lihtsam on hinnata limonaadide, lisatud vitamiinidega vete ja maitsevete lisatud suhkrute sisaldust. Kui need ei sisalda peale vee, suhkrute ning lõhna- ja maitseainete mitte midagi muud, ongi toote lisatud suhkrute sisaldus pakendile märgitud kogu suhkrute sisaldus. Mahla tootmisel pole aga lubatud suhkruid lisada, seega näitab pakendile märgitud suhkrute kogus ainult tooraines looduslikult leiduvaid suhkruid.

Piimatooted, nagu piim, jogurt ja kohupiim, ei saa kunagi olla suhkruvabad, sest need sisaldavad laktoosi, mille sisaldus olenevalt tootest on keskmiselt 3–5 grammi 100 grammi kohta. Ka maitsestamata laktoosivabade piimatoodete pakenditel märgitud suhkrute kogus tuleb laktoosist, mis spetsiaalse töötluse abil on lõhustatud glükoosiks ja galaktoosiks. Kui piimatootesse on lisatud marju või puuvilju, siis osa suhkrute kogusest on puuviljades või marjades sisalduvad looduslikud suhkrud, mille kogus sõltuvalt tootest jääb 0,5–2 grammi vahele. Kui maitsestamiseks on kasutatud puuviljamaitselist maitseainet või siirupit, siis on osa suhkrutest laktoos ja ülejäänud lisatud suhkrud.

Liha- ja kalatoodete pakenditel märgitud suhkrute kogus näitab üldjuhul lisatud suhkruid. Soolastesse toitudesse pannakse vähemal või rohkemal määral suhkrut. See tugevdab soola maitset ja toob selle paremini esile. Samuti tasakaalustab suhkur toidu hapukust ja toob paremini esile vürtsikuse. Ka kodus toitu valmistades maitseainesegusid kasutades lisame toidule suhkruid, aga need on üldjuhul nii väikesed kogused, et päevas saadavat energiakogust see oluliselt ei mõjuta.

Erinevatesse kastmetesse lisatakse vähemal või rohkemal määral suhkruid, et maitseid tasakaalustada. See, kui palju on kastmetes looduslikke ja lisatud suhkruid, sõltub otseselt kastme koostisest. Näiteks magusad tšillikastmed ja ketšupid teevad oma suhkrute sisaldusega 100 grammi kohta silmad ette nii mõnelegi magustoidule, kuid muidugi pole nende tarbimiskogused päris võrreldavad. Ühegi kastmega ei tohiks toidu enda maitset lämmatada – nii peaksid kastmekogused jääma korra kohta 1–2 supilusikatäie juurde ja sellepärast pole lisatud suhkrute kogus neis märkimisväärselt suur.

Marineeritud köögiviljade suhkrute kogus võib erineda mitmekordselt. Loomulikult võib erinevus tulla toodete erinevast köögiviljasisaldusest, kuid sageli põhjustavad seda siiski suuremal või vähemal määral lisatud suhkrud. See, et maiustustes leidub palju suhkruid, ei tule ilmselt kellelegi üllatusena ja vaevalt meist keegi eelistab üht kommi või kooki teisele ainult seetõttu, et seal on vähem suhkruid. Suured maiasmokad peaksid vähendama maiustuste tarbimist ja asendama need hoopis puu- ja köögiviljasnäkkidega, mida on pea sama mõnus põske pista. Kiiretel perioodidel võib hommiku- või lõunasöögi asendamine saiakeste ja kommidega tunduda aja kokkuhoiuna, kuid tegelikkuses oleme mitmekesiselt ja tasakaalustatult toitudes tunduvalt produktiivsemad.

Ole teadlik, et magusatest jookidest, maitsestatud piimatoodetest, ise kohvile või teele suhkrut lisades ja palju töödeldud toiduaineid tarbides saad märkimisväärse lisatud suhkrute koguse. Lisatud suhkrutest saadava energiakoguse juures on toidust saadav vitamiinide ja mineraalainete hulk ebaproportsionaalselt väike. Seepärast soovitame parema enesetunde nimel teha teadlikumaid valikuid!

SISUTURUNDUS