1. Mõtle ja vaatle, kuidas sinu perekonnas kontakti võetakse ja sellele vastatakse.
Kas vestlust alustades on tavapärane toon tundlik ja soe? Hajameelne ja ignoreeriv? Vaenulik ja sarkastiline? Kas kedagi ignoreeritakse? Kas keegi tavaliselt ignoreerib teisi?

2. Õpi märkama, kui sinu laps otsib sinuga kontakti.
Ebamugav asi lapse kontaktivõtmise juures on asjaolu, et see juhtub siis, kui see parasjagu lapsele pähe tuleb ja on väga tõenäoline, et oled just sel hetkel millegagi ametis. Nõuab tõelist enesedistsipliini, et tõmmata oma tähelepanu ekraanilt lahti ja vastata oma lapse küsimusele. See, kuidas sa talle sel hetkel vastad, on läheduse loomisel väga oluline.

Kui sa püüad hiljem uurida, kuidas tal koolis läks – see on nüüd sinupoolne kontaktivõtt – on ta selleks ajaks juba endasse sulgunud. Et ennast toetada, muuda harjumuseks sulgeda koosolemise hetkeks arvuti.

3. Treeni ennast vastama empaatiaga, milline lapsepoolne kommentaar ka ei oleks.
Su tütar istub pärast kooli autosse ja tervitab sind negatiivse kommentaariga: „Isa, sa ju tead, et ma vihkan seda muusikat, kas me võiksime minu muusikat kuulata?“ või „Ema, mul oli õudne päev ja see on kõik sinu süü…“. See on eelhäälestus vaidluseks. Kuid see on ühtlasi ka lapse viis võtta sel hetkel kontakti: ta küsib tegelikult, kas sa tunned talle kaasa, kas sind huvitab, mis temaga toimub, kas sa kuulad tema muret, et ta saaks oma ärritusega toime tulla. Sa võid siiski tunda tungi talle vastu nähvata, kuid kui tõmbad sügavalt hinge ja vastad empaatiaga, siis leiad, et sul on võimalus see olukord ümber pöörata. Sa võiksid öelda:

„Tõesti, sulle ei meeldi Rolling Stones? See mängib vist tõesti veidi liiga valjusti… Okei, ma panen vaiksemaks ja me saame koos mõelda, mis muusika meile mõlemale sobiks.“

„Oi, tundub, et sul on olnud väga halb päev! Räägi mulle.“

Hiljem võid muidugi küsida, kas ta tõesti arvas, et sina olid selles süüdi. On üsna kindel, et ta palub selle pärast vabandust. Vahepeal aga olete te viinud oma suhte sügavamale tasandile, selle asemel, et tülitseda.

4. Kui sa ei saa oma vestluse algatusele oodatud vastust, siis astu samm tagasi ja mõtiskle selle üle, kuidas sa kontakti võtad.
Kas sinu kontakti algatus soosib positiivset vastust? Näiteks, kui sa tahad alustada vestlust, siis ei tohiks alustada sellest, et teine tegi mingisuguse vea.

5. Kui sa alustad vestlust ja saad vastuseks midagi, mis teeb haiget – põlgus, sarkasm või ignoreerimine – püüa mitte vastata vihaga. Selle asemel näita, et said haiget ja oled haavunud.
Näita, et oled haavunud ja lahku (enne, kui annad alla ja vihastad). Sinu poeg, tütar või partner tunneb üsna kindlalt end halvasti, et ta tegi sulle haiget, seda enam, et sa ei ärgitanud tema viha omapoolserünnakuga. Kui sa hiljem pole enam kurb või vihane, siis saad talle öelda, mis tundeid tema vastus sinus tekitas. Püüa rääkida ainult enda tunnetest.

Lähedus on tants. See muutub sügavamaks või laguneb iga suhtlusega. Hea uudis? See tähendab, et iga olukorraga on sul võimalik seda uuesti paremuse poole pöörata ja muuta suhted oma armastatutega lähedasemaks.