Kuidas laps targemaks muuta: 10 teaduslikult tõestatud sammu

 (3)

Kuidas laps targemaks muuta: 10 teaduslikult tõestatud sammu
Foto:Scanpix/PantherMedia

Teadlased on uurinud, mis teeb lapsed õnnelikumaks, millist tüüpi vanemad on parimad või millised asjad pereelu rõõmsaks muudavad. Aga mis lapsed targaks teeb – beebist kuni teismeliseeani? Nüüd on teadlased ka sellele küsimusele vastuse leidnud.

Muusikatunnid. Asi on lihtne ja selge – uuringud tõestavad, et muusikatundides osalemine muudab lapsed targemaks.

Kontrolligrupi lastega võrrelduna oli muusikatunnis käijate IQ kõrgem. Vahe oli küll suhteliselt väike, kuid see üldistus, kui võeti kokku IQ-testi alatestide tulemused ja hinnati standardiseeritud meetodil akadeemilisi saavutusi.

Tegelikult aitab muusika õppimine mitte ainult noori, vaid ka vanemaid inimesi, andes neile klassiruumis õppimisel eelise. Isegi vanaemadele, nagu tõestab Northwesterni ülikooli uuring. Väheneb ka vananemise kahjulik mõju.

Loll sportlane on müüt. Sportlased on lollid, sest nad veedavad rohkem aega staadionil kui raamatukogus. Mis aga juhtub, kui innustad last jagama oma aega kahe tegevuse vahel võrdselt?

Head vormis olemine suurendab õppimisvõimet. 2007. aastal leidsid Saksa teadlased, et inimesed õppisid uued sõnad pärast trenni selgeks 20% võrra kiiremini kui enne treeningut. Ning õppimiskiirus oli standardiseeritud tasemetega kooskõlas.

Loe veel

Seotud lood:

Juba ainuüksi kolm kuud treeninguid suurendas verevoolu aju nendes osades, mis vastutavad mälu ja õppimise eest 30% võrra. Väike grupp inimesi tegi selle uuringu raames kolm kuud trenni ning seejärel nende aju pildistati. Teadlased täheldasid kapillaaride mahu suurenemist 30% võrra mälu eest vastutavas hippokampuse piirkonnas, see on tõesti väga märkimisväärne muutus.

Ära loe lastele ette, loe koos nendega. Su väiksem laps õppis just äsja lugema? Ära luba tal vaid pilte jõllitada sel ajal, kui sina raamatut ette loed.

Pööra tähelepanu sõnadele: loe mitte neile ette, vaid koos nendega. See aitab kaasa laste lugemisoskuse edenemisele. N-ö jagatud lugemine arendab lugemisoskust ja lugemise strateegiat ning tuleb kirjanduslikust tekstist arusaamisel kasuks isegi puuetega laste puhul.

Vähene uneaeg muudab lapsed lolliks. Üks unetund vähem toob kuuenda klassi lapse aju neljanda klassi õpilase tasemele. Ehk teisisõnu on ühe unetunni kaotus kognitiivse küpsuse ja arengu suhtes võrdne kahe aastaga.

Kui palju uni laste hindeid mõjutab?

Teismelised, kes saavad tavaliselt A-sid, magavad keskmiselt 15 minutit kauem kui need, kes saavad enamasti B-sid. Viimased omakorda jällegi magavad 15 minutit kauem kui C-de saajad jne. 3000 lapse uurimisel kogutud andmed on peaaegu täiuslikud näitlikustamaks une ja tarkuse seost. Tegemist on küll keskmistega, kuid lisaks toetavad neid tulemusi kaks muud uuringut. Jah, 15 minutit loeb.

See, kui laps vähe magab, ei tee see teda mitte üksnes rumalamaks vaid ka paksuks, Loe SIIT!

IQ pole ilma distsipliinita palju väärt. Kui võrrelda asju elus edasijõudmise seisukohalt, siis on enesedistsipliin olulisem kui IQ.

Kümned tudengid tõestavad iga päev, et tahtejõud on üks tähtsamaid asju isikliku edu saavutamisel. Need, kelle tahtejõud on suurem, saavad klassiruumis tõenäolisemalt paremaid hindeid ning neile avanevad parimate koolide uksed. Nad puuduvad tundidest vähem, veedavad vähem aega televiisorit vaadates ning kulutavad rohkem aega kodutööde tegemisele. Väga kõrge enesedistsipliiniga täiskasvanud ületavad oma impulsiivsemaid kaaslasi iga akadeemilise näitaja osas, kirjutavad teadlased. Seega võib jämedalt öelda, et enesedistsipliinil on akadeemilised tulemuste osas määravam roll kui IQ-l.

Samuti ennustab enesedistsipliin seda, millised õpilased aasta jooksul oma hindeid parandavad, IQ aga mitte … Tahtejõul ja distsipliinil on õpitulemustele suurem mõju kui intellektuaalsel andekusel. Hinnetel on enam pistmist kohusetundlikkuse kui toore tarkusega, ja seda ka töökohas saavutatud edu juures. Ning paljudes muudes elusituatsioonides, mis õppimise ega töötamisega seoses ei ole. Lisaks sellele, et kohusetundlikud inimesed saavad koolis paremaid hindeid, sooritavad nad vähem kuritegusid ning nende abielud kestavad kauem. Nad ka elavad kauem, ja mitte ainult seepärast, et nad ei joo ega suitseta. Neil on vähem insulte, vähem esineb ka Alzheimeri tõbe.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised