Lapse arengu ABC: millised on 3-6 aastased poisid ja millised tüdrukud

 (2)

Lapse arengu ABC: millised on 3-6 aastased poisid ja millised tüdrukud
Scanpix/Panther Media

Selles vanuses laps tahab teada, mille poolest poisid ja tüdrukud erinevad, ta on liikuv ja väga uudishimulik, meeleolud vahelduvad kiiresti, ta mõtleb lugusid välja ja suurim viga mis sa vanemana teha saad, on selles vanuses lapse häbistamine.

Kui laps saab end nüüd proovile panna, katsetada uusi asju, säilib lapses uudishimu ja initsiatiiv ka edaspidi.

Kui lapse esimesed kolm eluaastat on kõige olulisemad baasturvalisuse kujunemisel, alus pannakse kiindumussuhte mustrile ning selle mõju kandub täiskasvanuikka, siis järgmised kolm aastat on proovikiviks iseseisvuse kujunemisel ja ümbritsevaga toimetulekul.

UUDISHIMU JA ALGATUSVÕIME VÕI SÜÜ- JA HÄBITUNNE

Ülemäära keelamiste ja karistamiste tulemusena võib aga lapse sagedasele hirmutundele kaasneda püsivama iseloomuga süü- ja häbitunne, saates lapse eneseteadvust ka hilisemates arenguetappides ning pärssides lapse iseseisvumispüüdlusi, huvi maailma vastu ja algatusvõimet. Ranged keelud-käsud tekitavad lapses trotsi ja agressiivsust vanemate vastu.

Hästiarenenud kolmeaastane on uudishimulik, aktiivne ja väsimatu küsija. Talle on omane trotslikkus, soov esineda ja tähelepanu saada.

TUGEVAD JA VASTUOLULISED TUNDED

Tugevate tunnete kogemine ja nende muutlikkus on selles vanuses lastele omane. Samal ajal aga nähakse maailma must-valgena. 3-4-aastase jaoks on asjad kas head või halvad. Nii on ka inimestega, mistõttu on tal raske taluda ka endas vastuolulisi tundeid samaaegselt.

Loe veel

Seotud lood:

Piirangud, keelud, kõikvõimsuse kaotus ajab marru, enda agressiivsus aga hirmutab, kaasnev häbitunne ehmatab. Eriti keeruline on taluda lapsel oma vastakaid tundeid, agressiivsust ja armastust kõige olulisemate inimeste vastu. Seetõttu vajatakse eriti sel perioodil mõistvaid, kannatlikke vanemaid, et oma tunnetega toime tulla. Toimetuleku eelduseks on kõige lähedasemate inimeste kättesaadavus ja ligipääsetavus.

MÄNGUL ON ERILINE ROLL

Mängudel ja mängimisel on kuni murdeikka jõudmiseni suur ja eriline roll. Väike laps mängib enamasti üksi oma fantaasiamänge, sotsiaalne aspekt ja rõõm teiste osalemisest lisandub hiljem. Mängides saab laps osa võtta täiskasvanute maailmast, teha neid asju, mida nemadki, elada läbi ja käsitleb üksindust, igatsust, kõikvõimsust, erinevaid kujutlusi, õppida reegleid järgima ja neid ka ise looma, taluma kaotusi. Näiteks on 5-aastase lapse jaoks on mängudes reeglitest kinnipidamine väga oluline, kriitikale ja õiglustunde riivamisele reageerib üliemotsionaalselt.

Mida suuremat turvalisust laps kogeb, seda rohkem ta kaldub fantaasiamängudele. Rollimängud on sellele eale omased, inspiratsiooni saadakse muljetest päriselus ja teisi jälgides. Olla keegi teine mängult või nalja pärast eeldab stabiilset isetunnet ja küpsust. Kui lapsel on sageli põhjust kurta, et tal on igav ja ta ei oska omaette mängida, midagi ise algatada, siis võib olla tegemist teda ümbritseva maailma ühekülgsusega, vähese kaasatusega päris elus toimuvasse või ebakindluse ja ärevusega. Et mäng saaks täita oma olulist arengulist ülesannet lapse elus, vajab laps mitmekesist ja turvalist keskkonda, ühiseid ettevõtmisi ja arutelusid. Kasu võib olla lapse päevakava ja tegevuste ülevaatamisest.

KUJUTLUSEL JA TEGELIKKUSEL POLE SELGET VAHET

3-4-aastane laps elab maagilises maailmas. Tal on raske mõista, et mõtted ja teod ei ole üks ja seesama. Lapse maailmas puuduvad selged ja kindlad piirid võimaliku ja võimatu vahel. Soov võib täituda, kui seda väga tahta.

Laps võib mõelda, et tema mõtted saavad teoks või et teised teavad, mis tal meeltes mõlgub. See omakorda võib tekitada hirmu ja ärevust, aga ka kättemaksuhirmu, kui ta näiteks kas või korra on soovinud väikevenna surma. Seetõttu võib laps väga tõeselt karta ka, et isa või ema lahutasid seetõttu, et ta ei kuulanud sõna.

Selles vanuses on normaalne karta pimedust ja tonte, enda väljamõeldisi ja muinasjututegelasi. Lapse arengule ei tule kasuks, kui püüda need hirmud kiiresti ära võtta, loogiliselt ära seletada või iga hinna eest maha rahustada. Lapsele võib olla vajalik kogeda mõõdukas koguses hirme, et suuta toime tulla üleminekuga sisemistelt hirmudelt nende väljapoole suunamisega. Oluline on olla lihtsalt olemas, kui laps seda vajab, võimaldada tal oma kujutlusi ja hirme väljendada, neid mitte tühistada ega last araks tembeldada.

Lapse fantaasiamaailm on sageli vägagi rikkalik ja piirid reaalsusega hägusad, et ta usub siiralt, et kujutlused saavad teoks või see, mida unistas ja mõtles, osutub tõeks. Seetõttu tuleks täiskasvanutel olla ettevaatlik lapse süüdistamisega valetamises, kui ta teatab, et naabripoiss suri ära või et tema isa on Aafrikas.

TÄRKAB HUVI SUGUDE ERINEVUSTE VASTU

Lisaks mängueale ja järjest suuremale iseseisvumisele, on 3.-6. eluaasta oluline periood ka soolise identiteedi kujunemisel. Laps esitab küsimusi, kuidas ma sündisin või kus ma enne olin, kui mind veel polnud. Kehaosad, eelkõige välised, pakuvad suurt huvi, tärkab huvi sugupoolte erinevuste vastu, tavapärased on arstimängud ja näidatakse ka üksteisele oma suguelundeid.

Järjest enam võrdlevad tüdrukud end emaga, poisid isaga. 4-5-aastaselt on loomulik kiinduda vastassoost vanemasse („kui saan suureks võtan emme naiseks“) ja rivaalitseda samast soost vanemaga. Kui poiss märkab, et jääb võrdluses isale alla, võib ta tunda end puudulikuna. Seda perioodi on nimetatud Oidipaalseks arenguperioodiks, mis on täis armukadedust, ärevust, süütunnet, ja kättemaksuhirmu. Vanemad kohtavad intensiivseid ja seletamatuid tundepuhanguid.

Areneva „minaga“ kaasneb ka tugevnev seksuaalsus ning kujutlus sellest, et vanematel on midagi, milles laps ei pääse osalema. Segunevad huvi, erutus, ilmajäetuse tunne. Teadmatust täidab fantaasia. Hääled magamistoast võivad olla hirmutavad ja põnevad ühtaegu. Juba omaette maganud laps hakkab kurtma, et ei taha üks magama jääda ja kipub üsna tungivalt vanemate voodisse.

Oidipaalne arenguetapp ei lõpe järsku, vaid taandub järk-järgult umbes 6. eluaasta paiku. Armastus eelkõige samast soost vanema vastu loob hea aluse rahutoovale samastumisele. Lisaks heale kontaktile mõlemast soost vanemaga, aitab vanemate omavaheline hea suhe rahunemisele kaasa ja jääb lapsele ahvatlevaks eesmärgiks, milleni püüelda.

Kui soovid rohkem selles vanuses laste kohta teada saada, siis vaata: Perekeskus Sina ja Mina

Marge Vainre alustab sügisel Tallinnas Gordoni perekooli koolitusega, mis kestab 7. oktoober kuni 25. november (kolmapäeviti). Registreerumine juba käib! Lisainfo ja registreerumine Koolituskalendris.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised