Mida tunneb tegelikult sinu vanem laps, kui perre tuleb beebi



Mida tunneb tegelikult sinu vanem laps, kui perre tuleb beebi
Foto: Unsplash

Armukadedus on mudilaste puhul muidugi täiesti loomulik, kui perre on tulemas uus beebi — kes siis ikka oleks nõus vabatahtlikult loovutama oma ema ja isa kellelegi teisele. Loobuda nende jäägitust tähelepanust ja jagada nende armastust?

Ei, aitäh, ütleksid ilmselt kõik lapsed, kui neil oleks valikuvõimalus. Õnneks on olemas mõned head võtted ja nipid, millega aitad lapsel negatiivsete tunnetega toime tulla nii, et armastus ja imetlus uue pereliikme vastu jäävad esiplaanile.

Last tuleks ette valmistama hakata juba varakult, raseduse ajal. Kaasa teda kõikidesse ettevalmistustesse — las ta osaleb käru ja beebi toa mööbli valimisel, aitab otsustada, mis värvi kombekas osta ja milliseid muinasjuturaamatuid tuleks titale kindlasti lugeda. Ta võib ka oma mänguasju sorteerida ja otsustada, milliseid ta lubab titale mängimiseks. Võite koos titale juba siis lugeda, kui ta on kõhus, kõhule pai teha ja hästi palju temast ja temaga rääkida.

Sünnituse ajal ei tohiks vanem laps ennast kindlasti hüljatuna tunda. Ema haiglasseminek võib olla lapsele traumaatiline, sest ta ei mõista, mis emaga juhtub, ta kardab ja ta on pahane, et ema ära läks. Need negatiivsed tunded võib ta uue tita vastu keerata ja oodatud rõõmu asemel tervitab beebit kodus üks vihane ja kuri mudilane. Et seda ei juhtuks, peab laps teadma, mis juhtuma hakkab, kelle hoolde ta senikauaks jääb ja millal te uuesti kohtute. Kindlasti ei tohiks talle rääkida, et sünnitus on valus ja hirmus kogemus, vaid rõhutada tuleks, et emme läheb väikest titat koju tooma ja see on üks ilmatuma tore lugu.

Loe veel

Seotud lood:

Valmistu, mis sa valmistud, aga tõsi on see, et ühel hetkel jõuab mudilasele ikkagi pärale, et ta pole enam ainus laps sinu elus ja ta ei saa sulle iga kord sülle ronida, kui ta tahab, sest tita võib seal ees olla. Siis lööb armukadedus välja ja kui sa ei oska sellega toime tulla, võivad järgmised aastad üpris rasked tulla. Armukadeduse vähendamiseks võiksid proovida järgnevaid nippe:

1. Lase isal beebi koduuksest sisse tõsta

Ema võiks minna otse mudilase juurde, võtta ta sülle, kallistada ja musitada. Veel ei ole aeg kogu tähelepanu väiksele titale pöörata, kõigepealt tuleb rõõmu tunda oma esmasündinuga taaskohtumisest. Kui laps on saanud vajaliku tähelepanu ja helluse, alles siis võiks edasi minna tita tutvustamise juurde.

2. Laps olgu beebi silmis kangelane (ja tema enda silmis ka)

Mõnel vaiksemal hetkel kutsu suurem laps koos sinu ja beebiga voodile pikutama ja kaisutama. Räägi titale, et see on tema suur õde või vend, kes aitab, kaitseb, õpetab ja juhendab teda, kellele võib kõigest rääkida ja kes on alati tema kõrval. Loetle üles kõik suure lapse head omadused, mida beebi varsti tundma õpib.

3. Lase suuremal lapsel titat süles hoida

Näita talle, kuidas tita pead toetada. Arstid ütlevad, et beebi pea eritab feromoone, mida sisse hingates tekib meil vastupandamatu tõmme beebi poole ja me soovime teda iga hinna eest hoida ja kaitsta. Mida rohkem suur laps titat kallistab ja kaisutab, seda parem nende suhe tulevikus olema saab.

4. Hoolitse selle eest, et iga laps peres tunneks oma väärtust

Rõhuta kõigile, kui väga sa neist hoolid ja kui tänulik sa oled panuse eest, mis nad peresse annavad. Märkused nagu: „Martin, aitäh, et aitasid mul toa ära koristada” ning „Mia, nii lahe, kuidas sa mind alati naerma ajad” aitavad neil ennast väärtustada ja väärtuslikena tunda. Räägi tihti, kui olulised kõik pereliikmed on ja pere ei oleks pere, kui seal poleks kõiki liikmeid.

5. Kindlasti hakkab laps katsetama, kas sa ikka armastad teda veel

Püüa jääda lapsega suheldes võimalikult samasuguseks nagu enne tita sündi. Hoia ja kallista teda, mängi temaga ja pööra talle tähelepanu. Aga reeglid peavad samaks jääma, sest rutiin ja reeglid tekitavad lapses turvatunde. Kui enne oli uneaeg kell 9, siis nii see jääb ka nüüd, magamaminekule eelnevad hambapesu ja unejutt nagu varemgi ja ka reegel, et kedagi ei tohi lüüa, jäägu kindlasti kehtima. Nagu ka kõik teised reeglid, mis majas enne kehtisid.

6. Ära sunni teda olema „suur laps”

Lase tal olla tita, kui ta seda soovib. Tagasilöögid potitreeningus ja lutist võõrutamisel on sel perioodil väga tavalised ja nende pärast ei pea muretsema. Ära sunni teda potil istuma ja oma lutti loovutama, kui ta ei ole selleks tegelikult valmis. Ole tema jaoks olemas ja hellita, kallista, musita ja armasta nii palju kui ta jõuab vastu võtta ja sina jõuad anda.

7. Rutiinid jäägu samaks

Nagu ennegi öeldud — rutiin tekitab lapses turvatunnet. Ära muuda tema päevakava ega harjumuspäraseid tegevusi, kui see on võimalik. Kui laps teab, mis teda ees ootab, on ta rahulikum ja tunneb end kindlamalt.

8. Ära iialgi jäta mudilast beebiga üksi

Lapsed on väga ettearvamatud ja sa ei tea iial, millal armukadedus võib tal üle pea kokku lüüa. Ole alati juures, kui suurem laps väiksekesega tegeleb ja võta beebi ära kohe, kui olukord ohtlikuks muutub. Lapsed ei taju piire ja mudilane ei pruugi taibata, et tema mäng on tita jaoks liiga karm. Siis tõsta beebi isa sülle, võta mudilane enda kaissu, kindlasti ütle talle, et selliseid mänge beebiga veel mängida ei saa ja juhi ta tähelepanu kõrvale.

9. Ära tee beebist maailma keskpunkti

Selle asemel, et öelda, et õue saab minna siis, kui beebi ärkab või sa ei saa teda aidata, sest pead beebit hoidma, ütle parem, et lähete õue siis, kui pesumasin on pesemise lõpetanud ja teda aitad siis, kui sa oma praeguse tegevuse lõpetad.

10. Loe lapsele raamatuid, kus on räägitud suurtest õdedest-vendadest, kellel on kodus väike beebi

Loetu aitab lapsel oma tundeid sõnadesse panna. Kui ta oskab emotsioone väljendada, on väiksem oht, et ta peab seda kätega tegema või suurest frustratsioonist jonnima hakkama. Julgusta teda beebiga suhtlema ja sidet looma, aga tunnista ja tunnusta ka tema negatiivseid emotsioone. Ütle näiteks: „Sul on ilmselt raske leppida sellega, et ma ei saa kohe sinu juurde tulla, kui sa soovid, vaid pean hoopis beebiga tegelema, eks?” Või : „Beebi võtab päris palju emme aega ära.”

11. Julgusta empaatiat

Kui vanemad õpetavad ja julgustavad mudilast nägema beebit kui päris inimest, kellel on tunded ja mõtted, suudab mudilane temaga paremini suhestuda ning ta on tema suhtes kaitsvam ja hoolivam. Julgusta teda näiteks selliste lausetega:

“Vaata, talle nii meeldib, et sa talle laulad”
“Näe, ta üritab oma suud liigutada ja sinuga rääkida, ta tahab sulle vist midagi öelda”
“Mis sa arvad, kas tita tunneb vanaema ära?”
“Oi, koera haukumine vist hirmutas teda”
“Kas beebile võiks see muusika meeldida?”

12. Veeda suurema lapsega koos aega

Igas päevas peaksid leidma natuke aega iga lapse jaoks eraldi, et temaga koos mängida, rääkida, muusikat kuulata, sportida või raamatut lugeda. Las isa või hoidja jääb beebiga, sina aga mine suurema lapsega õue. Kui see pole võimalik, kutsu suurem laps teile lugema või muinasjuttu rääkima samal ajal, kui sa beebit imetad. Siis saate koos raamatust rääkida ja loetu/kuuldu üle arutleda.

13. Lein on paratamatu

Suur laps peab saama leinata. Ta on ilma jäänud väga olulisest asjast — ta pole enam sinu ainus laps. Sa ei pööra talle enam nii palju tähelepanu ja mõnikord tunneb ta ennast kõrvalejäetuna. Et tema tundeid mõista, kujutle oma kõige raskemat lahkuminekut ja korruta see tuhandega, just nii tunneb ennast praegu su laps. Kui ta jonnib ja pahandab, ei ole ta mitte paha laps, vaid ta leinab ja on kurb. Ta ei oska seda väljendada, aga tal on vaja sinu abi, et valust üle saada. Ta tahab kuulda, tunda ja teada, et sa oled ikkagi tema jaoks olemas. Kui ta tahab nutta, võta ta sülle ja luba seda.

Allikas: Aha Parenting

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised