Need on meie laste suurimad hirmud



Need on meie laste suurimad hirmud
Foto:Scanpix/PantherMedia

Kas laps kardab loomi või vett? Kas teda vaevab hirm surma või mõne haiguse ees? Sellised ebamäärased hirmud kuuluvad sageli lapse arengu juurde. Aga mis neid põhjustab ja kuidas last aidata?

Hirm eraldamise ees

See tekib enamasti siis, kui laps hakkab lasteaias või koolis käima, kuid peaks 6-8 nädalaga üle minema. Hirm eraldamise ja pimeduse ees ning koduigatsus pole harv nähtus ka suuremate laste juures. Eriti siis, kui vanemad lähevad õhtul välja või lapsed peavad magama võõras keskkonnas.

Soovitused: Ole lapsele järele minnes täpne. Ära jäta last õhtul üksi. Leia meeldiv lapsehoidja.

Ööhirm

See hõlmab hirmu pimeduse, kollide ja röövlite ees, hirmu magamajäämise ees ning öist ärkamist halbade unenägude pärast. See puudutab eelkõige lapsi vanuses 2-7 eluaastat, kellel on enamasti elav fantaasia, aga kes saavad ka juba aru, et teatud ohud on päriselt olemas ja pole ainult nende ettekujutus.

Soovitused: Magamaminek peaks toimuma rahulikult ja lõõgastunult. Jäta uks lahti ja vajadusel ka väike lamp põlema, kuni laps on magama jäänud. Võta ära kardinad ja muu taoline, kui laps kardab häirivaid varje. Selgita lapsele helisid, mis talle hirmsatena tunduvad.

Seotud lood:

Koolihirm

Koolihirm käib tihti käsikäes hirmuga eraldamise ees ja tekib kõige sagedamini põhikoolis või uude kooli minemisel. Enamasti kaob see kahe kuni kolme kuu pärast.

Soovitused: Säilita kooli, kaasõpilaste ja õpetajatega tihe kontakt. Osale kooliüritustel. Nii tekib lapsel usaldus ja ta õpib eraldamist taluma.

Hirm putukate ees

Hirm või ülemäärane vastikustunne ämblikute, ussikeste jms nägemisel on ühest küljest seotud liigse puhtusega, teisalt aga hirmujuttudega. Tihti tekib see hirm puberteedi alguses. Sellisel juhul osutavad need mõnikord ka seksuaalsete tunnete tärkamisele.

Nõuanded vanematele: Ära heida lapse üle nalja, kuid ära laste ka puberteedieas tüdrukutel — enamasti rühmas — ämblikuhirmu ära kasutada ja end sellega huvitavaks teha. Selgita putukate rolli ja ülesandeid looduses ja öelge, et sellega tuleb leppida.

Hirm (kodu)loomade ees

Loe veel

Kui halbu kogemusi pole, tuleb selle hirmu põhjust otsida iseenda agressiivsetes impulssides.

Soovitused: Anna võimalus enda väljaelamiseks ja (aeg-ajalt) auru väljalaskmiseks. Selgita lapsele, kuidas võõraste loomadega tuleb käituda. Minge lasteloomaaeda, kus saab loomapoegi katsuda. Ära sunni last kunagi looma paitama.

Hirm iseseisvuse ja vigade ees

See väljendub tavaliselt tegevuste suhtes, mis nõuavad ise vastutamist ja tugevat tahet ning võib tekkida nii kooliikka jõudmisel kui ka puberteedieas, kus see väljendub hirmuna võistlemise ja eksamite ees. Sellega käivad kaasas keskendumisraskused ja tundepuhangud („Ma vihkan sporti!”).

Soovitused: Jää rahulikuks ja hoidu lapse liigsest kaitsmisest. Loobu liialdatud ootustest, kritiseeri ja riidle võimalikult vähe, aga ära lase lapsel ka pidevalt viilida. Kui lapsel on hirm eksamite ees, aitavad lõdvestumistehnikad nagu jooga.

Hirm haiguste ja surma ees

Enamasti tekib see põhikoolieas ja tekib enamasti krooniliselt haigete või pidevalt haiglaste, aga ka pessimistlike pessimistlike vanemate lastel. Lapsed jätavad raskemeelse ja kurva mulje ja on tihtipeale ka ise hüpohondrilised.

Soovitused: Püüa olla pigem positiivne. Laps vajab eluga hakkama saamiseks sinu optimismi. Kui teil ei ole peres kroonilisi või raskeid haigusi, otsige psühhoterapeutilist abi.

Hirm vee ees

See tekib valest suhtumisest vette („Ära nüüd karda, see pole üldse nii sügav!”). Veehirmu on täheldatud ka pärast rasket rasedust ja/või sünnitust.

Soovitused: Vees kehtib alati reegel: kedagi ei tohi sundida! Laps peab saama ise otsustada, millise tempoga ta sellele elemendile läheneb.

Hirm vere ja arstide ees

See tekib tavaliselt pärast õnnetust või haigust ja möödub, kui laps saab terveks.

Soovitused: Lohuta last, toeta teda, kuid ära kohtle teda ülemäära ettevaatlikult. Usu, et ta suudab ka füüsilist ebameeldivust taluda, siis on ka lapsel endal kergem.

Hirm vanemate lahutuse ees

Selle hirmu alla kannatavad lapsed, kes näevad vanemaid tihti tülitsemas või tunnetavad, et vanematevaheline suhe ei ole korras.

Soovitused: Pange uks vaidluste ajaks kinni ja öelge lapsele, kui olete omavahel jälle ära leppinud. (Tema ei saa seda ise teada.) Lahutuse korral püüdke mõlemad lapsega endiselt armastusega ja vastutustundlikult ümber käia.

Hirm looduskatastroofide ees

Tekib peamiselt siis, kui õues on äike või torm. Või on laps vaadanud vastavasisulisi uudiseid.

Soovitused: Ütle lapsele, et soovid teda kaitsta. Ära jäta teda üksi. Võta väikesem laps sülle ja looge mõnus atmosfäär, kuni kole ilm mööda läheb.

Hirm sõja ja vägivalla ees

Seda tekib kahjuks üha sagedamini ning see pole seotud mitte reaalse ohuga, vaid sellega, et lapsed saavad teleri kaudu kõigist kriisidest ja terroriaktidest teada.

Kuidas oma lapsega Ukraina teemal rääkida, loe SIIT

Soovitused: Alla 10-aastastel lastel ei tohiks lasta sellesisulisi uudiseid vaadata. Ära väljenda laste ees muret maailmas vallandunud poliitiliste kriiside üle. Kui laps küsib, selgita lühidalt ja asjalikult, mis on soomuk või muu sarnane. Ja rahusta last: sina teed kõik, et pere elu oleks turvaline.

Hirm tuleviku ees

Tabab lapsi peamiselt puberteediikka jõudmisel ning ei pruugi avalduda negatiivselt ainult õpiedukuses. Sagedased tagajärjed: mõnuainete ja uimastite tarvitamine.

Soovitused: Kanna hoolt selle eest, et teismeline usuks oma võimetesse. Selleks peaks laps asju ise tegema, olema füüsiliselt piisavalt aktiivne ning osalema sotsiaalsetes, keskkonnalastes või muudes noorterühmitustes.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare