Sajab nagu oavarrest? 7 väga olulist põhjust, miks peaksid lapsed iga ilmaga õue mängima saatma

 (1)

Sajab nagu oavarrest? 7 väga olulist põhjust, miks peaksid lapsed iga ilmaga õue mängima saatma
Foto: Shutterstock

Igatseme loodust ja tunneme vajadust roheluse ja loodusest saadava rahu järele. Miks muidu valime reisides merevaatega toa, ümbritseme end lopsakate toataimedega ning kujutleme, kuidas peame rohelisel murul suure vana puu all piknikku, linnulaul kõrvus helisemas.

Paraku sunnib elu meid järjest rohkem siseruumidesse — suurema osa ajast veedame toas, autos või kaubanduskeskuses. Siseruumides on meie meeled kammitsetud ja see on eriti suureks probleemiks just laste puhu. Nemad vajavad värsket õhku ja kokkupuudet loodusega eriti palju. Seda, kui oluline on igas vanuses laste jaoks metsas mütata ja paljajalu liivas joosta, on tõestanud paljud uuringud, kuid kahjuks ei ole vanemad nendega eriti kursis.

Kuna ka Eesti lapsed on järjest rohkem ninapidi ekraani küljes kinni ega oska õues midagi pihta hakata, anname vanematele mõned head soovitused, kuidas lapsi õue saada ja miks see üldse vajalik on.

Õues mängimine arendab laste motoorseid oskusi, tasakaalu ja koordinatsiooni, samuti saavad hea koormuse musklid ja lihased. Puude või kivide otsa ronimine, liivas jooksmine, murul palli või tagaajamise mängimine on väga hea treening kogu kehale.

Loe veel

Seotud lood:

Looduses olles käivad laste silmad pidevalt üles-alla, vasakule-paremale ja ta vaatab nii lähedale kui kaugele. See on väga hea silmatreening, mis vähendab oluliselt tulevikus prillide saamise võimalust. Viska lapsega koos murule pikali ja vaata üle kõik pisiputukad, kes seal sibavad, ning uurige siis koos taevast, kus sõuavad erineva suuruse ja kujuga pilved.

Päike on absoluutselt parim ja kõige õigem D-vitamiini allikas. D-vitamiin hoolitseb selle eest, et hambad, luud ja lihased oleks terved ja tugevad, et laps jõuaks õppida ja sportida ja püsiks tervena. Muidugi ei tohi sa lasta lapsel ära põleda, kuid kena jume peaks iga laps suve jooksul peale saama.

Erinevad helid, vaated ja tekstuurid, mida loodus pakub, paneb lapse kõik meeled korraga tööle, ergutades loovust. Laps õpib kujutlusmänge mängima põhinedes teadmistel ja kogemustel, mida ta on õueskäigul omandanud, ta hakkab ümbritseva vastu järest rohkem huvi tundma ning harjutab probleemide lahendamise oskust.

Andes lastele võimaluse mängida õues omaette, ilma neid pidevalt jälgimata ja õpetamata, võimaldad sa neil kogeda seiklusjanu ja kogeda, mis tunne on riskida. Sellised õppetunnid on hädavajalikud lapse terve ja hea enesehinnangu arenguks, oma keha ja võimete tundma õppimiseks ning järjekindluse ja püsivuse arendamiseks.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste keskendumis- ja tähelepanuvõime on pärast 20minutilist jalutuskäiku õues märkimisväärselt paremad kui sama ajavahemiku toas viibimise puhul. Austraalias on välja selgitatud, et mida loomulikum ja rohelisem on keskkond, kus lapsed õpivad, seda paremad on õpitulemused, sest lapsed suudavad paremini keskenduda. Järelikult peaks igas koolis olema lastel võimalik õues käia või taimedega tegeleda ning õppeasutused peaksid püüdma selle poole, et lapsed saaks võimalikult palju kokkupuudet elusa loodusega ka koolipäeva kestel.

Looduses veedetud aeg teeb lapse tehnoloogiast kurnatud ajule restardi. Jalutuskäik metsas või pargis rahustab, leevendab stressi ja ärevust, tõstab tuju ja ergutab. Nii et väike puhkus pargis tammepuu all ei mõju hästi mitte ainult lastele, vaid ka ülekoormatud ja väsinud vanematele.

Kui õueminek ei tule kõne allagi

  • Uuringud on näidanud, et patsiendid, kes näevad oma palati aknast metsa või lilli, paranevad kiiremini, vajavad vähem ravimeid ning nad kirjutatakse kiiremini välja.
  • Püüa sättida laste magamistoad nii, et nad saaksid aknast välja vaadates näha puid, põõsaid, peenraid ja taevast. Kui see kuidagi ei õnnestu, too tuppa potililli, akvaarium kaladega või ohtralt postreid elusloodusest.
  • Julgusta lapsi tuppa kaasa võtma kive, puutükke, lehti, käbisid jms. Nendest saate koos teha vahvaid meisterdusi — ära unusta, et loodusest pärit materjalid on nikerdamiseks ja meisterdamiseks parimad.
  • Toataimede veel üks suur eelis on see, et nad puhastavad õhku ning hoiavad niiskustaset normaalsena, mistõttu ära lillevalikuga kokku hoia.

Igapäevane rusikareegel peaks olema see, et laps saab vähemalt tund aega väljas mängida, olgu õues vihm, lumi või kuum päike. Eesti lühikesel suvel peaks see muidugi olema vastupidi — toas käiakse ainult magamas ja söömas ning kogu ülejäänud aja võiks veeta õues. Looduses oleku aeg peaks olema sama loogiline ja vajalik kui korralik uni.

Allikas: BubHub

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised