Seda peaks teadma iga ema| Miks kallistada oma last, kui ta on halvasti käitunud



Seda peaks teadma iga ema| Miks kallistada oma last, kui ta on halvasti käitunud
Foto: Shutterstock

Lapse kallistamine, kui ta on halvasti käitunud, võib tunduda kummaline ja vale. Selles pole midagi imestusväärset — meie vanemad, õpetajad ja ühiskond on meis kujundanud arvamuse, et halvale käitumisele järgneb karistus, olgu selleks mänguasjade äravõtmine, koduarest või kurjad sõnad.

Kujuta korraks ette olukorda, kus elasid läbi kohutava päeva ja kodus valasid oma negatiivsed emotsioonid partneri peal millegi tähtsusetu pärast välja. Ometigi, kõik mis sa antud hetkel tõeliselt vajasid, oli keegi, kes sind tugevalt kallistaks ja ära kuulaks.

Kas sa küsisid kallistust? Kui jah, ja sa ka said selle kallistuse, siis on sind õnnistatud suurepärase oskusega iseennast ja oma vajadusi mõista ning ka suhtega, kus julged olla täielikult sina ise. Kui sa ei küsinud kallistust, siis miks? Tõenäoliselt olid sa antud hetkel lihtsalt liiga emotsioonidest tulvil, et kallistusele isegi mõelda, kuigi tagantjärgi tead, et see oleks sind maha rahustanud.

Olles oma emotsioonide lõksus, on väga keeruline teha ratsionaalseid otsuseid. Sinu laste prefrontaalne korteks ehk eesajukoor (mis tegeleb enamasti otsustamise ja planeerimisega) alles areneb. On loogiline, et keerulistes olukordades on neil täiskasvanutega võrreldes veel raskem end selgelt väljendada.

Äärmiselt raske on jääda rahulikuks, kui olukord väljub sinu kontrolli alt (ehk laps ei käitu nii nagu me eeldame).

Seotud lood:

Täiskasvanutena on meil paremad verbaalsed oskused ja arenenud aju, mis aitab meil oma emotsioone tasakaalukamalt väljendada. Laste aju alles kujuneb ning samuti jääb neil puudu elukogemustest, mis on suhtlemisoskuse ja eneseväljenduse jaoks hädavajalikud. See tähendab, et konfliktiolukorras on just täiskasvanu ülesanne aidata lapsel oma emotsioonidega võimalikult rahulikult tegeleda.

Konfliktiolukorras last kallistades või teda sõnadega rahustades ei sunni sa tegelikult last automaatselt paremini käituma. Sa lihtsalt rahustad ta maha, et ta oleks valmis sind kuulama.

Üks lihtne kallistus saadab lapsele need sõnumid:

Loe veel

  • "Sa oled mulle kõige kallim."
  • "Ma armastan sind."
  • "Ma mõistan, et sa alles õpid ja ma olen valmis sind aitama."
  • "Sa ei ole üksi."
  • "Ma mõistan, et sul on raske."
  • "Ma austan su tundeid."
  • "Kõik saab korda."
  • "Sa võid minule loota."
  • "Su vead ei määra, kes sa oled."

Siin on aga üks konks. Laps vajab oma vanema kallistusi igal ajal. Sul tuleks neid talle pakkuda nii hommikul, päeval, kui õhtul magama minnes. Muidu võib juhtuda nii, et laps hakkab halvasti käituma üksnes sellepärast, et see on tema jaoks ainus viis sinu tähelepanu (kallistusi) saada.

Rasketel hetkedel ära unusta ka ennast kiitmast, kui oled suutnud endas möllavaid emotsioone turvaliselt väljendada. Lapsevanem olla ongi vahetevahel raske, aga see õpetab meid ka olema parem ja hoolivam inimene.

huffingtonpost.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare