Vaata, kuidas erinevates Euroopa maades lastele jõulud tulevad



Vaata, kuidas erinevates Euroopa maades lastele jõulud tulevad
Foto: Shutterstock

Oleme kõik filmidest näinud, kuidas jõuluvana Santa Claus korstna kaudu Inglismaa ja Ameerika laste sokkidesse kinke toob. Aga Itaalias tuleb korstnast hoopis nõid! Ja Islandil võib lapse akna taga piiluda hoopis Lambaehmataja. Eri maades tähistataksegi jõule alati natuke isemoodi. Aga kuidas?

Näiteks mõnes Saksamaa piirkonnas käib Santa Claus ehk Püha Nikolaus juba 5. detsembri õhtul. Ta on küll välimuselt päris jõuluvana moodi, aga jagab vaid õunu ja maiustusi. 24. detsembri õhtul tuleb mõnedele sakas lastele külla hoopis ingli välimusega Christkind. Hollandis aga käib lastel jõuluvana asemel Sinterklaas, kellel on abiliseks mustanahaline poiss Must Peeter. Ja Sinterklaas ei ela sugugi mitte Lapimaal, vaid hoopis Hispaanias, ning tuleb lastele külla samuti 5. detsembri õhtul.

Itaalias seevastu tuuakse kingitused hoopis purki ehk saatuseurni. Lastele öeldakse, et korstna kaudu tuleb hea nõid La Befana ja täidab purgid kingitustega. Paraku tuleb see vahva vanamoor külla alles kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril. No võtab see kingiootamine Itaalias alles aega!

Loe veel

Seotud lood:

Kolmekuningapäeval, 12 päeva pärast jõulupühi saavad kingitusi ka Hispaania lapsed. Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida kolme kuninga kaamelid saaksid süüa. Vastutasuks jätavad nad siis kingadesse kingitusi.

Üsna kaua, 31. detsembrini peavad kingitusi ootama ka Venemaa lapsed. Vana kombe kohaselt ei too kinke seal mitte jõuluvana, vaid näärivana Ded Moroz. Näärivanal on ka abiline – tema lapselaps lumehelbeke ehk Snegurotška.

Ilus komme on Rootsis Santa Lucia päeva ehk luutsinapäeva tähistamine. 13. detsembril liiguvad ringi rongkäigud, kus valgesse riietatud neiud ja noormehed, küünlad käes, vanu laule laulavad. Kõige ees käib Luciaks riietatud neiu, peas küünaldest kroon.

Väikesel Islandi saarel on aga hoopis kummalised asjalood päkapikkudega – nad kõik on parajad vembumehed . Sellest annavad aimu ka nende nimed: Stekkjastaur (Lambaehmataja), Giljagaur (Piimahabe), Stúfur (Jupats), Thvörusleikir (Kapalakkuja), Pottasleikir (Potinoolija), Askasleikir (Taldrikulimpsija), Hurdaskellir (Uksepaugutaja), Skyrgámur (Kohupiimaõgija), Bjúgnakrækir (Vorstivaras), Gluggagægir (Aknastpiiluja), Gáttathefur (Uksenuhkija), Kjötkrókur (Lihahaaraja) ja Kertasníkir (Küünlanäppaja). Kuna päkapikke on kolmteist, käivad nad laste susside juures kolmteist päeva.

Islandi päkapikkudel on ka nõiast ema Grýla, kes on 1200 aastat vana, ja trollist isa Leppalúði. Tasub teada ka seda, et vanal ajal olid nii päkapikud kui ka nende ema väga kurjad tegelased, kellega lapsi hirmutati. Kuid aja jooksul on nad palju leebemaks muutunud. Küllap on ka Islandi trollid aru saanud, et head lapsed – need kasvavad vitsata.

Millised on need üllatavad jõulukombed, mis välismaale kolinud Eesti lastel silmad suureks ajavad, vaata SIIT!

Allikas: Täheke

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised