Vaata, missugust mõju avaldab sinu kasvatusstiil sinu lapsele

 (1)

On neli kasvatusstiili, mida vanemad enamasti rakendavad. Kas te tunned ühes neist ennast ära?

1. Autoritaarne

Autoritaarsetel vanematel on lastele kõrged nõudmised, mis on uurimistulemuste alusel hea. Just nii saavad lapsed häid hindeid, õpivad ennast vastutustundlikult juhtima ja väldivad probleemidesse sattumist. Häda on aga selles, et sellised vanemad ei paku oma lastele eriti palju tuge. Nad jagavad korraldusi umbes sellises stiilis, et pane sokid jalga, selg sirgu, tee nii, nagu ma ütlen… Tavaliselt on selliseid vanemaid kasvatatud omal ajal samas vaimus ja nad leiavad, et neist sai asja, kuid uurimistulemused näitavad, et nende lapsed on teismeeas enamasti mässumeelsed. Ühtlasi mõjutavad sõbrad neid rohkem, kuna nad pole harjunud ise mõtlema ja oma käitumise eest vastutust kandma — seda sellepärast, et kui lapsed ei saa küllaldaselt toetust, siis otsivad nad armastust valest kohast.

2. Liiga lubav

Need vanemad, kes liiga palju lastele lubavad, üritavad kõigest väest vältida karmikäelist kasvatusviisi, mida nende endi vanemad kunagi kasutasid, nii et nad lähevad teise äärmusesse. Need vanemad pakuvad muidugi lastele suurt tuge, mis on väga oluline. Kuid sellise kasvatusstiiliga kaasneb kaks probleemi. Esiteks edastavad vanemad niimoodi lastele sageli sõnumi, et pettumust, ärritust ja teisi meelehärmi põhjustavaid emotsioone tuleb iga hinna eest vältida. Nende lastel on raskem õppida õnnetust seisust välja tulema, mis on vastupidavuse arendamisel väga oluline. Teiseks välditakse liialt lubava kasvatusstiiliga piiride seadmist ja kõrgeid ootusi. Mõned vanemad arvavad, et see on hea — nad ei taha lapse loomulikku arengut häirida. Teised jälle ei talu lihtsalt lapse kannatusi, kuna ei suuda omaenda ärevust reguleerida. Kuid lastel, kellel pole vaja iseennast juhtida, et piiridega toime tulla ja ootustele vastata, on raskem enesedistsipliini arendada. Ärge saage minust valesti aru: sellist asja nagu liiga palju lugupidamist või liiga palju empaatiat pole olemas. Kuid mida te õpetate lapsele suhete kohta, kui lasete tal teha kõike, mis tal pähe tuleb, ja kohelda kõiki nii, nagu tal pähe tuleb? Sellise kasvatusstiili tulemusena kasvavad üldiselt sellised lapsed, kes on enesekesksed, ärevad ja mitte just eriti vastupidavad.

3. Ükskõikne

Loe veel

Seotud lood:

Ikka on vanemaid, kes ei paku lastele sellist armastust ja hoolt nagu nad vajavad. Olgu siis põhjuseks alkoholism, nartsissism või lihtsalt kahel töökohal rügamine, et perekonda ülal pidada. Ükskõike kasvatusstiil tundub tänapäeval väga levinud olevat — vähemalt teatud ringkondades. Lapsi kiputakse üha nooremana päevahoidu panema ja kui nad suuremaks saavad, jäetakse nad oma elu ja sõprade hooleks, nii et selleks ajaks, kui nad teismelised on, pole vanematel neile enam mõju. Kõige silmanähtavamalt ükskõiksemad vanemad on sellised, kes vajuvad vahel narkouima või jätavad pere maha. Kuid ma näen ka hoolivaid „normaalseid” peresid, kus vanematel on töö või seltskonnaelu tõttu liiga palju tegemist, et laste jaoks aega leida. See pole sugugi ebatavaline, kui sellised vanemad jagavad lastele tähelepanu asemel raha. Lapsele edastab selline asi alati sõnumi, et ta pole armastust väärt, ja kui kumbki vanemaist talle tähelepanu ei pööra, on sideme puudumise tulemuseks sageli ärevushäiretega või mõnuaineid pruukiv nooruk.

4. Autoriteetne

See on kasvatusstiil, mille tulemusena kasvavad üles kohanemisvõimelised lapsed, nagu joonistus välja Baumrindi uuringus. Autoriteetsed vanemad (vastandina autoritaarsetele) pakuvad lastele ohtralt armastust ja tuge nagu needki, kes neile palju lubavad. Kuid ühtlasi on neil kõrged ootused nagu autoritaarsetel vanematel. Loomulikult on ootused eakohased. Nad ei oota, et kolmeaastane koristab ise oma tuba. Kuid nad aitavad teda selle juures, nii et kuuendaks eluaastaks oskab ta seda juba ise teha. Sellised vanemad on emotsionaalselt lapsega seotud ja isegi nõudlikud. Nad eeldavad, et õhtusöögi ajal koguneb pere ühe laua taha; nad peavad kogu keskkooli vältel lastega ohtralt arutelusid; nad ootavad, et lastel oleks head hinded ja nad käituksid vastutustundlikult. Kuid ühtlasi pakuvad nad lastele täielikku toetust nende ootuste täitmisel. Oluline on see, et sellised vanemad pole kontrollivad nagu autoritaarsed vanemad. Nad kuulavad lapse seisukoha ära, teevad kompromisse ja annavad võimaluse korral ka kontrolli käest. Pole siis üllatav, et lapsed jäävad neile lähedaseks — selliste vanemate lapsed väidavad sageli, et usaldavad ühte oma vanemat probleemide korral. Sellistel lastel läheb reeglina koolis hästi ning õpetajad iseloomustavad neid vastutustundlike ning toredate lastena, sest nad meeldivad teistele õpilastele ja nendega on rõõm koos olla.

Kuidas need kaks — nõudlikkus ja paindlik reageerimine — on neis neljas kasvatusstiilis esindatud.

Liialt palju lubavate vanemate puhul on nõudlikkus madal, kuid paindlikkus kõrge. Autoritaarsete vanemate puhul on aga vastupidi: nõudlikkus on kõrge, kuid paindlik reageerimine madal.

Ükskõiksetel vanematel on mõlemad madalad. Ja autoriteetsetel vanematel, kes kasutavad empaatilist piiride seadmist, on nii nõudlikkus kui paindlik reageerimine mõlemad kõrged — mis pole ju mingi üllatus.

Allikas: raamat “Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed”

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised