0

 (4)

hiina muinasjutt
Illustratsioon: Hugo Hiibus

Kunagi ammu-ammu elas maailmas üks vana naine. Tal oli kaks poega. Vanem poeg oli värval, ta värvis lõuendit, aga noorem meisterdas vihmavarje.
Kui sadas vihma, oli ema vanema poja pärast mures. „Kogu aeg kallab,“ kurvastas ta. „Mu vanem poeg ei saa värvitud lõuendit kuivatada. Niisugune elu pole midagi väärt!“
Kui ilm selgines, hakkas ema muretsema jälle noorema poja pärast:
„Kogu aeg paistab päike! Nii ei saa mu noorem poeg ühtegi vihmavarju müüa. Kuidagi ei vea.“
Ema oli õnnetu nii vihmasel kui ka ilusalt päeval. Ja varsti ei saanud ta enam mure pärast süüa ega magada.
Ükskord ütles talle naaber: „Ilmad on ikka nii, et vahel on selge, vahel sajab vihma. Tasub sul sellepärast siis muretseda!“
Sellest ajast saadik rõõmustas ema vihma ajal: „Küll on hea ilm! Mu noorem poeg müüb kõik oma vihmavarjud ära!“
Aga kui päike paistis, oli ta jälle rõõmus: „Oh kui hea! Mu vanemal pojal kuivavad nüüd lõendid ära.“
Ja elu läks rahulikult edasi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised