Luuletusi lindudest, konnadest ja röövikutest

 (2)

Luuletusi lindudest, konnadest ja röövikutest
Joonistanud: Ilmar Trull

PÄÄSUPOEGADE TOITMINE

PÄÄSUEMA TOIDAB OMA POEGI –
KÕIKI AMPSE KOKKU VIST EI LOEGI!
AGA MIDA SÖÖVAD
PÄÄSUTÜTRED?
NAD ON ISE
SÄÄSKI PÜÜDMA NÕTKED!

ÖÖBIK JA RÖÖVIK

KUUPAISTEL LAULAB ÖÖBIK.
PUULEHEL ISTUB RÖÖVIK
JA KANNATAB MIS KOLE –
HEAD KUULMIST TAL JU POLE!

TEEB ÖÖBIK SAMMU ÜLLA
JA KUTSUB NAABRI KÜLLA,
KUID RÖÖVIK NÄHVAB: „SORRY,
MA OOTAN SIIN ÖÖSORRI!“

KELLAKÄGU METSAS

KELLAST VÄLJA VÄIKE KÄGU RÄNDAS,
METSATUKKA TULISTVALU LENDAS,
LAKKAMATULT HÜÜDES „KUK-KU! KUK-KU!“,
NII ET NURMENUKUL SUU JÄI LUKKU.

KÜLL SEE KÄGU KUKUB UHKE MOEGA:
NAGU KELLAS, TUNDE NÜÜD EI LOE TA,
HOOPIS AASTAID TAHAB KUULUTADA –
KUKUSID SAI KOKKU JUBA SADA!

TAMMEPUU – SUUR, KURRULISE NÄOGA –
AASTAID LOENDAB VAIKSELT ÜHES KÄOGA:
„KUKU AGA KUKU, VÄIKE KÄGU!
SADA AASTAT – SEE ON KÄKITEGU!“

KONN KOBRULEHE ALL

KOBRULEHE ALT KONN KURE POOLE VAATAB –
TEDA TOONEKURG EI NÄE, JA SEE ON HEA.
KURG KÄIS VÄLISMAAL, KUID KONN ON LOOMULT MAAKAS,
KURE MUREDEST TA MIDAGI EI TEA …

KUREL MUREKS ON, ET KONNI JÄÄNUD VÄHEKS –
VAREM KALPSAS NEID SIIN RINGI IGA KELL!
MUIDU KAUGEMALE KONDAMA EHK LÄHEKS,
AGA ABIKAASA ISTUB MUNADEL.

SESTAP KONN SIIS KOBRULEHE VARJUST VAATAB:
KURG ON PURURIKAS, MITTE NAGU KONN …
KUREL KATEL ON, JA KUREKELL JA -SAAPAD,
KONNAL VAID SELTSKONNAS TUNTUD NIMI ON.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised