PADI PANI PIDU



PADI PANI PIDU
joonistanud Jüri Mildeberg

Padi oli poole ööni ula peal.
Muudkui tatsas ühest voodist teise ja vitsutas head ja paremat. Siis ajas teiste patjadega padajuttu, ise lõkerdas, nii et vats vappus.
Aga ega pidu veel otsa saanud! Oh ei!

Ikka leidus veel mõni diivan või kušett, kus püherdada ja aeleda. Isegi välivoodi sai ära tallutud, nii et vedrud irvakil.
„Ehh, oli alles pidu!“ õhkas padi igatsevalt, kui ta oma koduvoodi poole vaarus.
Puruväsinuna prantsatas padi madratsile ja vidutas silmi. Mõnus rammestus võttis võimust, ihu oli nagu läbiklopitud. Aga uni ei tahtnud kuidagi tulla. Padi vähkres ja puhises, ajas voldid sirgu ja taas lössi. Ei midagi!
Padjal oli paha olla. Kord hakkasid küljeõmblused sügelema ja nurgad kihelema. Siis oli külm nagu hundikeldris. Ja mõne aja pärast jälle hullult palav. Täpselt nii nagu oleks kõrbepäike lagipähe siranud. Padja püür leemendas higist – hakka või välja väänama! Kõhus keeras ja pea pööritas. Nojah, ega padjal korralikku pead olegi. Aga peata kana pole ta ka ometi mitte!

joonistanud Jüri Mildeberg

„Appi, ma upun!“ hädaldas padi vaevukuuldavalt.
„Ära aja rumalat juttu!“ pahandas Pablo. „Ma pean homme kooli minema, aga ei saa üldse rahulikult magada!“
Padi ägises ja pomises midagi vabanduseks.
Pablo haaras padja õrnalt sülle. Võttis siis niiske püüri ümbert ära ja pani uue. Uus püür oli kuiv ja siidine. Püüri peal oli pruun hobune, kes kappas üksikuna loojangu poole.
Pablo sopsutas padja kohevaks ja pani selle pehmelt voodisse tagasi. Ise aga heitis elutuppa diivanile ja kuulas, kuidas padi valjult norskama hakkas.
„Puhka rahus, hea padi,“ sosistas Pablo pimedas toas. „Puhka ja kosu, padjake!“

Autor: Heli Illipe-Sootak

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised