Piia pere läheb kooli



Piia pere läheb kooli
kooliminek, joonistanud Marja-Liisa Plats

„Millal me mulle vihikud ostame?“ küsis Piia ühel augustihommikul.
Ema voltis rannalina kokku ja pistis kappi. „Õige küll, ongi juba viimane aeg. Homme hommikul linnast vaatame.“
Septembri saabudes läks kooli kogu pere: Piia eelkooli, ema keeltekooli ja isa puukooli istikute järele. Lisaks läks koertekooli Parun, kes oli pistnud suvel nahka kolm noort õunapuud ja vajas isa sõnul õpetust oma ala parimatelt.

Eelkoolis meeldis Piiale väga. Klassis oli lahe mängunurk, ta leidis endale toreda pinginaabri ja õpetajal Katrinil olid õudselt ilusad ja säravad silmad. Ka isale meeldis õpetaja Katrin väga.
Paar nädalat hiljem kutsus õpetaja vanemad tutvumisõhtule. Emal oli prantsuse keele tund, nii et isa ja Piia läksid kahekesi.
„Lapsed on teil väga targad!“ kiitis õpetaja ja isad noogutasid rahulolevalt. „Tunnevad juba nii numbreid kui ka tähti ... Te olete kodus vist tublisti harjutanud.“
„Mis te nüüd!“ hüüdsid isad ja piidlesid säravate silmadega õpetajat. „Nad ise õppisid, lihtsalt on sellised andekad.“ Emad vaatasid üksteisele otsa ja muigasid.
„Aga räägime korraks koolimajast ka,“ jätkas õpetaja. „Mul oleks väga hea meel, kui te saaksite mulle mõnel õhtul natuke appi tulla. Tuleks pisut värvida ja aknaid toppida ... ja üks tubli puutöö meistrimees kuluks ka hädasti ära.“
Peagi olidki ülesanded jagatud, ainult Piia isale ei jäänud ühtki tööd. Ta istus õhtul rahulolevalt teleka ees ja neelas tervelt viinereid. „Mul poleks midagi selle vastu, et natuke aknaid toppida,“ tähendas ta kahe viineri vahel, „aga kõik teised olid kiiremad. Eks ma aita siis muuga ...“ Ta koputas endale pöidlaga rinnale ja naeratas. „Sinu tugev ja julge isa on näiteks maailma kõige kiirem pliiatsite teritaja!“
„Kohe kõige kiirem?“ küsis Piia kahtlustavalt.
„Polnud vaja isegi eriti harjutada,“ kehitas isa õlgu. „Pealegi on mul selles asjas kõvasti annet.“

kooliminek, joonistanud Marja-Liisa Plats

Loe veel

Järgmisel päeval rääkis Piia koolis kõigile, et tema isa on maailma kiireim pliiatsite teritaja. Ta juttu kuulis pealt ka õpetaja Katrin ja õhtul saabus Piia koju saja kahekümne kaheksa nüri värvipliiatsiga.
Kui õpetaja oktoobris uue koosoleku korraldas, sõitis isa juba nädala alguses maale. Maailma kiireimal pliiatsiteritajal oli seal kohutavalt tegemist ja kooli polnud seekord lihtsalt kuidagi võimalik jõuda.
„Lähme siis kahekesi,“ patsutas ema Piia pead. „Mul pole midagi selle vastu, et natuke aknaid toppida.“
Kohtumisõhtu oli seekord hoopis teistsugune. Selgus, et maale olid sõitnud ka kõik teised isad ja emadel jätkus juttu kogu õhtupoolikuks. Koju jõudes tegid nad kohe rühma meililisti ja neist said tulevikus sama suured sõbrad kui Piiast ja ta klassikaaslastest.

Autor: Kairi Look,

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised