Tähekese jõulujutt: Laura klaver

 (14)

Tähekese jõulujutt: Laura klaver
Joonistas Rein Lauks

Elas kord väike tüdruk, kelle nimi oli Laura. Ja loomulikult olid tal ka isa ning ema. Ühel päeval, kui nad kõik koos lõunat sõid, ütles Laura:
„Ema ja isa, varsti tulevad jõulud!“
„See on tõesti tõsi,“ nõustus isa. „Juba järgmisel nädalal. Ütle, mida sa jõulukingiks soovid?“
„Klaverit,“ vastas Laura.
Ema ja isa ehmatasid.

„Laura, ole ometi mõistlik,“ ütles ema. „Klaverit me sulle küll kinkida ei saa. Klaver on liiga kallis. Ma arvan, et äkki me kingime sulle hoopis mõne nuku? Või mängukaru?“
Laura jäi kurvaks. Ta oli nii väga unistanud sellest, kuidas ta õpib klaverit mängima ja annab igal õhtul emale ja isale uhke kontserdi ... Aga ta ei kaotanud siiski lootust, sest on ju olemas veel jõuluvana, kes täidab kõik laste soovid. Laura läks oma tuppa ja kirjutas jõuluvanale kirja.
Paar päeva hiljem kutsus jõuluvana enda juurde kõik oma päkapikud ja põhjapõdrad. Ta pakkus neile teed ja piparkooke ning lausus:
„Mulle tuli kiri. Väike Laura soovib endale jõulukingiks klaverit. Mida me teeme?“
„Klaverit?“ ehmatasid põhjapõdrad. „Kuule jõuluvana, ära tee nalja! Meie küll ei jaksa mingit klaverit vedada! Sinu saan on niigi kingikotte paksult täis, kui veel üks klaverimürakas ka sinna otsa upitada, sikutame me endil nabad viltu!“
„Ja kuidas sa mõtled klaveri saanist Laura tuppa tassida?“ küsisid päkapikud. „Mitmendal korrusel ta elab?“
„Kolmandal,“ vastas jõuluvana.
„Oi-oi-oi!“ hädaldasid päkapikud. „Meie selle tööga hakkama ei saa! Klaver on meie jaoks liiga raske. Me läheme keskelt pooleks, kui klaverit tõstma hakkame. Jõuluvana, kingi Laurale parem väike nukuserviis!“
„Kuidas ma saan talle nukuserviisi kinkida, kui Laura soovib klaverit?“ vihastas jõuluvana. „Laura on olnud alati hea laps ja jõuluvana peab heade laste soovid täitma!“
Ta läks teise tuppa ning helistas elevandile.
„Kuidas elad?“ küsis ta. „Ütle, kas sa saaksid mind aidata? Mul on tarvis ühele väikesele tüdrukule klaver viia. Aga minu põdrad on liiga nõrgad, kas sa oleksid nii lahke ja tuleksid saani vedama?“
„Muidugi,“ vastas elevant. „Kohe asun teele!“
Siis helistas jõuluvana karudele.
„Vabandust, ega te veel talveunne pole jäänud?“ küsis ta. „Mul oleks teie abi vaja.“
„Ei, me ei maga veel, panime alles öösärgid selga ja peseme nüüd hambaid,“ vastasid karud. „Kui vaja, siis aitame hea meelega!“
Siis jõudiski kätte jõulupäev. Ilus must klaver ootas juba saanis. Elevandi jaoks polnud saani vedamine sugugi raske, väljas oli vaevalt hämarduma hakanud, kui juba jõutigi Laura maja juurde.
„Nüüd on teie kord!“ ütles jõuluvana karudele.
Karud panid endile päkapikumütsid pähe, et oleks rohkem jõulutunnet ja tassisid üks-kaks-kolm klaveri kolmandale korrusele. Laura sõi koos isa ja emaga samal ajal köögis verivorsti ning pohlasalatit ega kuulnud midagi. Karud hiilisid vaikselt tuppa ja panid klaveri kuuse kõrvale.
Aga klaveri peale sättisid kaardi, kuhu oli kirjutatud:
„Häid jõule, kallis Laura! Soovivad jõuluvana, karud ja elevant!“

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised