Kuidas tulla toime roppustega?



Kuidas tulla toime roppustega?
Foto: Pampers

Kui kuulate hoolikalt eelkooliealiste laste kõnepruuki, avastate, et nende sõnavara polegi nii süütu, kui võiks loota. Nende keelekasutust vürtsitavad agressiivsed väljendid. Mõned neist on tavalised täiskasvanute vandesõnad. Teised on väikestele lastele ainuomased fraasid, nagu „kakapea”.

Lapsed õpivad enamiku sõnade tähenduse konteksti kaudu, milles neid kasutatakse. Sellepärast võib mudilane küsida piima, kuigi tahab tegelikult midagi muud juua. Tema jaoks on „piim” sõna, mida seostab joomisega. Ta on tuletanud selle sõna tähenduse tegevusest, mis selle ütlemisega kaasneb.

Tähelepanu püüdmise mehhanismid

Kui küsite nelja-aastaselt lapselt, kes ütleb mõne halva sõna, mida see tähendab, on suur tõenäosus, et ta vastab järgnevalt: „Seda öeldakse siis, kui tahad, et sulle tähelepanu pööratakse.” Tema kommentaar paljastab, et ta saab aru sõnade – eriti kindlate sõnade – jõust ka siis, kui nende tähendust täpselt ei tea.

Massachussetsis asuva North Adams State kolledži psühholoogiaprofessor Dr. Timothy B. Jay on uurinud ropendamist ja teisi agressiivse keelekasutuse vorme laste hulgas. Ta leidis, et selles, nagu ka muudes keelelise arengu valdkondades, on tüdrukud arengus poistest eespool. Keskmiselt teavad 3–4-aastased tüdrukud 23 agressiivset fraasi ja roppu sõna, samal ajal kui poisid teavad ainult 17.

Seotud lood:

Lapsevanematena võivad armsa eelkooliealise lausutud koledad sõnad meid kohutada, kuid on oluline mõista, miks lapsed niimoodi räägivad. Ühtlasi seda, et nemad tõlgendavad tihtipeale taolisi sõnu teistmoodi kui meie.

Karmid sõnad, tugevad emotsioonid

Kolmeaastane võib kasutada halbu sõnu oma mängukaaslase kallal norimiseks. Ta ei kasuta neid aga halbade kavatsustega, vaid see on viis ennast ja oma pettumust väljendada.

Sama kehtib, kui üks lasteaialaps kutsub teist argpüksiks või millekski sarnaseks. Selles vanuses on lastel palju intensiivseid emotsioone. Üks lasteaiaealiste laste põhilisi väljakutseid on oma emotsioonide kontrollimise õppimine. Kedagi teist argpüksiks kutsumise kaudu saab laps väljendada, et ta ise ei karda. Jällegi peegeldab lapse keelekasutus tema elus olulisel kohal olevaid arenguga seotud teemasid.

On väga ebatõenäoline, et suudate kaitsta oma lapsi roppude sõnade kuulmise eest. See ümbritseb neid lasteaias, mänguväljakul ja televisioonis – isegi siis, kui ta ei kuule neid sõnu kunagi kodus lausutavat. Tõeline väljakutse on aidata lastel õppida, millal selline keelekasutus on sotsiaalselt kohane, ühtlasi aidata neil oma verbaalseid oskusi nii palju arendada, et nad oskaksid end piisavalt väljendada ka sellist kõnepruuki kasutamata.

Kasulikud vihjed, mida saab ise ette võtta

• Ignoreerige nende käitumist. Selle tulemusel liiguvad nad tavaliselt edasi uute tegevuste juurde. Ropendamine pole lihtsalt nii lõbus, kui täiskasvanud sellest suurt numbrit ei tee.

• Õpetage oma lapsele alternatiivseid väljendeid. Nagu kõikide teiste probleemsete käitumismehhanismidega, pole ka siin lihtsalt lapse keelamine väga efektiivne. Selle asemel tuleks soovitada teistsugust, kuid sama palju rahuldust pakkuvat käitumisviisi. Alternatiivsete väljendite pakkumine aitab lapsel oma tugevaid emotsioone teadvustada ja annab talle võimaluse neid emotsioone aktsepteeritavamal moel väljendada.

• Proovige ka oma kodust keelekasutust sellistest väljenditest puhtana hoida. Teie lapsed võtavad teilt suurel määral eeskuju selles osas, milline keelekasutus on erinevates situatsioonides sobilik. Ei saa eeldada, et lasteaialaps, keda on julgustatud õppima uusi sõnu ja end selgelt väljendama, ei kasutaks teie suust kuuldud emotsioone täis fraase.

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised