10 põhjust, et praktiseerida vabastavat hingamist



10 põhjust, et praktiseerida vabastavat hingamist
Shutterstock

Hingamine ja selle teadlik muutmine on kõige lihtsamalt kättesaadav vahend, et parandada oma enesetunnet. See meetod aitab tulla kohale iseendasse, oma tunnete ja vajaduste juurde, aitab uuesti näha enda vajalikkust ja kohta elus, tunda elurõõmu ja annab julgust teha muudatusi oma elus.Sobides pea kõigile.

Enamik tänapäeva inimesi hingab alateadlikult pinnapealselt, hoides sellega alal elusündmustest ja stressist tingitud ärevuseseisundit. Pidev valmisolek võitluseks väsitab aga nii keha kui hinge. Mõnikord ei ole inimene kehas asuvatest pingetest teadlik, sest on nende olemasoluga nii harjunud. Tavaliselt soovitatakse sellises olukorras praktiseerida füüsilist treeningut, kus vastupidavusalasid harrastades hingame aktiivse liikumise tõttu sügavamalt ning pikemat aega seisundit hoides on võimalik kogeda meditatiivsele seisundile sarnanevat vaimset heaoluseisundit (nn meditatiivne jooks).
Teine võimalus on kogeda vabastava hingamise seanssi, kus juhendaja õpetab sind muutma oma hingamist sügavamaks ja teadlikumaks. Mõlemaid koos praktiseerides aitad nii oma keha kui hinge.

Sobib pea kõigile
Vabastav hingamine sobib kõigile, olenemata vanusest. Teadlikumalt ja sügavamalt hingata võib igaüks. Vabastava hingamise praktiseerimine on väga kasulik kõigile, eriti neile :
• kelle elus palju teiste inimestega suhtlemist, aitamist või loomingulist tegevust,
• kelle elus on toimumas suured muutused (nt rasedus),
• samuti kõigile suhtes olijatele ja lapsevanematele ning
• loomulikes elukaare kriisides olijaile (noore iseseisvumine, paarisuhte alustamine, karjääri alustamine, laste sünd, äkilised muutused elus, lähedase surm, suhte purunemine, uus suhe, kolimine, karjäärimuutus, laste lahkumine kodust, haigus, tööelu lõppemine, eluõhtu).

Loe veel

Seotud lood:

Lõõgastunult lamades (harvemini istudes) ning sügavalt ja teadlikult hingates hakkab meditatiivse hingamisprotsessi ajal meie kehas liikuma elujõud, tõuseb energiatase, vabastatakse kogunenud emotsionaalseid ja füüsilisi pingeid, saadakse parem kontakt iseendaga ning kogetakse ühtsust kõiksusega. Hingamine toimib sillana teadvuse ja alateadvuse, vaimu ning keha vahel. Nii saame vabaneda igapäevaelu stressist, avada oma loovuse ning tunda rohkem rõõmu elust ja suhetest. Läbi sügava hingamise on võimalik õppida vaigistama oma meelt ja saada kontakti oma alateadvuse ja üliteadvusega. Paljud inimesed, kes varem mediteerimist keeruliseks või võõraks on pidanud, on hingamispraktikat harrastades leidnud endas oskuse lülitada välja argimõtete sädin ning astuda välja „võitle või põgene“ hoiakust.
Teadlik hingamine pikemaajaliselt harrastatava praktikana tervendab minevikus vastuvõetud negatiivseid otsuseid, varajases lapsepõlves tekkinud ja sünniga seotud stresse ja traumasid ning kogu elu jooksul kogetud alla surutud emotsioone. Sessiooni käigus näeb enamik inimesi oma probleemide algpõhjusi, tunnetades samal ajal kogu oma potentsiaali ja praeguses olukorras peituvaid võimalusi.

Vabastav hingamine loob:
• parema enesetunde
• aitab vabaneda stressist
• annab rohkem energiat
• aitab sügavalt lõõgastuda
• turgutab tervist
• aitab luua rõõmsama meele
• toob mõtetesse selgust
• aitab leida emotsionaalse tasakaalu
• aitab kogeda meelerahu ning armastusetunnet
• toetab spirituaalsust

Füsioloogiliselt tähendab loomulik sügav sisse- ja väljahingamine seda, et meie keha saab rohkem hapnikku ja väljutab rohkem süsihappegaasi. Hingamine on keha kõige tähtsam enesepuhastamise mehhanism. Hingamisega viime välja 70% jääkaineid, samal ajal kui naha ja erituselundite kaudu väljub 30% jääkainetest. Kui hingamisrütm on aeglasem ja sügavam, siis lõdvestuvad kõik lihased, meel rahuneb ja ärevus alaneb, paraneb uni ja keha vastupanuvõime haigustele.
Kõik hingamisteraapia koolkonnad soovitavad pikka, 60-minutilist seanssi vähemalt esimesed kümme korda praktiseerida koos kogenud juhendajaga, sest hingates sügavalt ja ühendatult muutub inimese teadvuse seisund ja ta saab kontakti paljude alateadvuses olevate tunnetega. Juhendaja kohalolu on sellistel puhkudel väga oluline, samuti tema erialane ettevalmistus. Juhendaja täielik tähelepanu ja kohalolu, turvaline, väliste segajateta keskkond on hingamisseansi õnnestumisel väga tähtis.
Täispikk seanss ei sobi neile inimestele, kel on reaalsuse tajumist häiriv psüühikahäire või peaaju haigus.

Igapäevaselt mugav kasutada
Hingamisteraapia seanssi saab teha individuaalseansil või ka hingamisgrupis. Vabastav hingamine pakub ka ühekordsel praktiseerimisel lõõgastust ja loob nii füüsilise kui ka hingelise rahulolu. See on praktika, mida on hea teha kord nädalas või vähemalt kord kuus, et hoida enda stressitase madalal ja hing kergena.
Samas võib teadlikumalt ja sügavamalt hingata igal sobival hetkel päeva jooksul. Kui tehnika on selge, võime hingata igal hommikul, õhtul või emotsionaalselt pingelisel hetkel 20 ühendatud hingetõmmet, hoides tähelepanu on sisse hingamisel, väljahingamine on lihtsalt sujuv õhu väljavoolamine. Suleme silmad, laseme mõtetel minna, lõdvestume toolil istudes või lamades oma keha ning soovi korral kordame mõttes mõnda hetkesse sobivat positiivset enesesisendust. Näiteks: mul on turvaline siin olla; ma võin rahuneda, olla tänulik ja tähelepanelik; ma võin usaldada algavat päeva, saabuvat ööd; ma võin usaldada iseennast ja oma valikuid; ma võin usaldada elu, jumalat või universumit. Soovi korral võib taustaks kuulata rahulikku muusikat või loodushääli.
Jalutuskäiku tehes võib samuti lisada järgneva hingamisharjutuse, tehes sellest teadliku hingamise kõnni. Hingame 4 sammu jooksul sisse ning 4 sammu jooksul välja, jälgime, et sisse hingamine läheks pausita üle väljahingamiseks ja vastupidi. Kõndides hoiame loomulikult silmad avatuna. Leiame endale sobiva hingamise ja liikumise tempo, et saaksime seda jätkata pikema aja või kogu jalutuskäigu vältel. Kui keskkond, milles kõnnime, võimaldab ja soovime, siis võime tähelepanu välise ümbruse hoolikalt vaatlemiselt tuua oma sisemaailmale, püüdes sealjuures vaigistada oma mõtted ning olla huviga tekkinud „tühjuses“. Praktika tulemuseks võib olla lisaks saadud füüsilisele koormusele ka puhanud meel ja mõni uus taipamine või idee.

Hea teada:
Vabastav ehk teadlik hingamine on viimase 40 aasta jooksul välja kujunenud teraapiline hingamistehnika, mis kujutab endast pikemaaegset järjestikust teadlikku sügavat ja katkestusteta hingamist terapeudi toetusel ning mõjub puhastavalt nii kehale, hingele kui vaimule.
Meetodi loojaks on Leonard Orr, kuid sellel on ka palju edasiarendajaid, nt Binnie A Dansby (nn Algallika hingamine), Lena Kristina Tuulse jpt. Meetod on inspireeritud India, Tiibeti ja Hiina tuhandete aastate vanustest, siiani populaarsetest ja tõhusatest hingamisharjutuste süsteemidest (Chi Kung, Tai-Chi, pranajama).
Praegu kasutatakse seda tehnikat kõige rohkem hingamistöö ja hingamisteraapia nime all. Viimasel juhul kasutatakse hingamisharjutusi terapeutilises kontekstis ehk koos tervisealaste nõuannete, psüühilise ja kehalise seisundi jälgimise, suunamise ja toetamisega.
Ameerika Ühendriikide psühhoteraapia ringkondades on nn keha ja meele praktikad (mindfullness, jooga, hingamisteraapia) lisaks loovteraapiatele kasutusel ametlike ravisoovitustena erinevate vaimse tervise häirete toetusravis.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised