5 väga levinud harjumust, mis sul juhtme kokku jooksutavad

 (1)

5 väga levinud harjumust, mis sul juhtme kokku jooksutavad
Foto: Shutterstock

Enamik meist suudab teha kodutöid ja kuulata muusikat, süüa ja lugeda samal ajal. Aga on asju, mida tehes sa enda teadata koormad end pidevalt üle nii vaimselt kui füüsiliselt.

Meie aju on nagu arvutiprotsessor: tal on kindel võimsus või intellektuaalne maht, mida mingil konkreetsel ajahetkel kasutada saab.

Kui tegeled mingi ülesandega või maadled emotsiooniga, mis nõuab liiga palju intellektuaalset võimsust, mõjutab see su keskendumist ja probleemide lahendamise võimet, loovust ja kognitiivseid oskusi. Ning selle tulemusel langeb lühiajaliselt IQ.

Asja näitlikustamiseks püüa kõndides lugeda arve seitsmekaupa tuhandest allapoole (993, 986 jne). Mingi aja pärast märkad, et oled seisma jäänud. Miks? Sest su aju töötas väga intensiivselt arvudega ning tal polnud enam piisavalt ressurssi, et anda jalgadele käsklusi neid üksteise ette tõsta.

Tavalisemad n-ö võistlevad asjad ei mõjuta su töö- ega õpivõimet. Kuid on asju, mis nõuavad ajult nii suurt intellektuaalset mahtu, et vähendavad meie kognitiivseid oskusi. Paljud inimesed pole neist asjust teadlikud ning üritavad mahtunõudvate asjadega samal ajal tegeleda ka muuga. See aga ei võimalda neil ülesandeid täita täies mahus.

Seotud lood:

1. Juurdlemine

Mängid oma peas ärritavaid, närviajavaid ja stressitekitavaid olukordi ikka ja jälle läbi. Teed seda sageli ja harjumusest. See aga ajab su emotsionaalselt ummikusse ning kahjustab tõsiselt intellektuaalseid ressursse. Lisaks kognitiivsete oskuste mõjutamisele võib see mõjuda isegi füüsilisele tervisele.

Loe veel

2. Pidev süütunne

Kõik me tunneme end aeg-ajalt milleski süüdi. Tavaliselt, kui me millegagi hakkama saame, vabandame või võtame midagi muud ette, et süütundest lahti saada. Samas, kui süütunne pidevalt sul meeles mõlgub, segab see suuresti igapäevaelu. Lahenduseks on süütunne ära unustada, nii hästi kui suudad.

3. Ebaefektiivne kaeblemine

Enamik inimesi jagab oma frustratsiooni sõpradega, selle asemel, et pöörduda kellegi poole, kes aitaks neil olukorrale lahendus leida. Probleem on aga selles, et iga kord, kui sa oma lugu räägid, ärritud sa uuesti. Viha ja ärritus nõuavad küllalt suures mahus ajuvõimsust ja ebaefektiivne kaeblemine lüpsab su aju regulaarselt tühjaks.

4.Äraütlemiste liigne analüüsimine

Äraütlemine tekitab emotsionaalset valu, mõjutades tugevasti tuju ja kognitiivseid funktsioone. See muudab meid ka liiga enesekriitilisteks, langetab enesehinnangut ja põhjustab pikaajalist emotsionaalset stressi. Ja otse loomulikult langevad ka kognitiivsed võimed.

5. Muretsemine

Paljud inimesed ei pea muretsemist kahjulikuks. „Ma olen lihtsalt natuke murelik,“ ütlevad nad ja naeratavad. Kuid muretsemine tekitab meis ebamugavustunde ja ebameeldivaid emotsioone ning see võib kokkuvõttes tõsiselt häirivaks muutuda. Kui me millegi pärast muretseme, kaldub mure peas, kõike muud kõrvale lükates, esikohale asetuma. Õnneks on muretsemist, võrreldes näiteks kurvastamisega, suhteliselt lihtne lõpetada.

Allikas: psychologytoday.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised