Eesti ema välismaal: Austraalias lähevad titad 3-kuuselt sõime ja lasteaialapsed magavad mattidel ilma tekkide ja patjadeta

 (6)

Eesti ema välismaal: Austraalias lähevad titad 3-kuuselt sõime ja lasteaialapsed magavad mattidel ilma tekkide ja patjadeta
Foto: Erakogu

Liis Melesk elab juba kümnendat aastat Austraalias, peres kasvab poeg Maxwell Coole ja peagi on sündimas ka teine laps. Uurisime, mismoodi käib rase olemine ja laste kasvatamine teisel pool maakera. Liis arvab, et pole meil siin Eestis viga midagi, vähemalt ei pea meie emad lapsi 3-kuusena sõime panema.

Ma arvan, et rase olemine ei erine Eestis ja Austraalias kuigi palju. Siin käiakse tööl tavaliselt kuni eelviimase kuuni ja siis jäädakse koju. Arsti juures tuleb alguses vähemalt kuus korra kontrollis käia. Tehakse uriini- ja vereanalüüsid ning tavaliselt kolm ultraheli. Viimasel trimestril tuleb iga kahe nädala tagant arsti või ämmaemanda juures käia. 8ndal kuul on võimalik haiglas toimuvatele vanemate ettevalmistuskursustele minna, kus räägitakse sünnitusest, kuidas isad saavad abiks olla, rinnaga toitmisest jne.

Tavahaiglas ühispalatid, erahaiglas perepalatid

See on täiesti tavaline, et isad on sünnituse juures. Sünnitajal on päris palju sõnaõigust sünniprotsessis osalemiseks, aga iseasi on see, kui palju teatakse sünniprotsessist kui esimest korda sünnitad. Näiteks mul polnud ōrna aimugi, millal ma epiduraali võin küsida ja kui ma 4 tundi hiljem enam valusid välja ei kannatanud, küsisin, kas ma võin nüüd epiduraali saada. Õde palus veel natuke oodata. Ootasin paar minutit, küsisin uuesti ja alles 40 minutit hiljem sain oma süsti, mis toimis ainult ühes puusas. Teine pool oli kõik valudes. Ma oigasin seal ja küsisin uut süsti, mille peale öeldi, et tuleb oodata, millal esimene süst mõjuma hakkab. Kuna üks kehapool oli väga suurtes valudes, kutsuti epiduraaliõde tagasi, kuid tal läks minuni jõudmiseks 1,5 tundi. Kuigi ma sünnitasin väga väikeses, ainult kahe sünnitustoaga haiglas. Isegi ämmaemand oli juba ärev, et kus ta nüüd siis on. Lõpuks sain teise süsti ka kätte ja siis olin juba lõpusirgel. Lõpus aeti mind ikka selili, kuigi punnisin täiega vastu, sest selili olemine oli kõige valusam.

Loe veel

Seotud lood:

Laps pannakse kohe pärast sündi ema rinnale Ja siis võib proovida teda sööta. Umbes 5-10 min hiljem võetakse laps ja tehakse kõik protseduurid. Seda tehakse ema nähes samas ruumis. Kui duši all käidud, siis võib perepalatisse minna.

Austraalias on erahaiglad ja tavahaiglad. Tavahaiglas ei saa isa koos ema ja lapsega haiglasse jääda, sest emad ja beebid on koos teistega ühispalatis. Erahaiglas saab naine valida endale ämmaemanda ning pärast peretoa. Kui naisel on private health cover kindlustus, maksab sünnitus erahaiglas umbes 1800 eurot.

Kuna mina sünnitasin väikeses linnas, siis seal lubati isadel ka ööbida. Ruumid olid privaatsed, ühe voodi ja diivaniga. Pärast sünnitust soovitatakse haiglasse jääda paariks päevaks, et rinnga toitmine selgeks saada. Suuremates haiglates vōidakse ema koos lapsega samal päeval koju saata. Mul jälle vedas, sest mind õpetati haiglas rinnaga toitma, last vannitama jne.

Emapalka makstakse ainult 4,5 kuud

Enne sünnitust tuleb Centerlinkis (sotsiaalabi) ära käia, kui rahalist toetust tahad saada. Seda antakse ainult juhul, kui oled enne sünnitust 12 kuud töötanud. Toetust saab 4,5 kuud. Toetuse suurus on $1200 ehk umbes 900 eurot. Töölt antakse emapuhkust kuni 2 aastat, aga see on igal töökohal erinev. Kui esimene aasta läbi saab, tuleb tööandja käest küsida, kas oleks võimalik teist aastat veel vabaks saada. Eestis on kindlasti lastetoetus parem ja emapuhkus ka pikem.

Isad saavad tavaliselt 3-4 nädalat puhkust, aga kōik oleneb jälle tööandjast.

3-kuuselt sõime, 4-aastaselt eelkooli

Paljud emad jäävad lastega koju kuni nad 4-aastaselt eelkooli lähevad. Aga lapsed vōib siin sōime panna juba 3-kuuselt! Lapsed viiakse lasteada hommikul kell 8 ja minnakse järgi 4-5 ajal. Lastele antakse 3 korda päevas süüa, toit on väga kodune ja tervislik. Lastel on uinak ka ette nähtud, nad magavad mattide peal ja ilma tekkide ja patjadeta. Ärkvel olles mängivad nad õues ja toas ning laulavad.

Lasteaiad on päris kallid, päev maksab $84 ehk umbes 60 eurot. Aasta lōpus saab veerandi kuni poole sellest summast tagasi taotleda.

Aborigeen nõidus sünnituse kergemaks

Siin peetakse ka babyshowerit ehk katsikupidu paar kuud enne lapse sündi, muid erilisi traditsioone ei ole. Aborigeenidel seevastu on palju uskumusi. Enne sünnitust rääkisin ühe aborigeeniga, kes ütles, et ta teeb ühe rituaali, et siis tuleb laps kergemini/kiiremini välja. Silitas minu kōhtu, pomises mingeid aborigeeni sōnu, tōmbas käed kaenla alt läbi ja hõõrus uuesti mu kõhtu. Ma mōtlesin küll, et äkki niisama lollitab, aga ei tahtnud segada ka. Sünnitus oli nagu sünnitus ikka, valud olid jubedad, aga lõpus tuli laps vupsti välja, nii et võibolla see loits töötas ka.

Foto: Erakogu

Tervislikku toitu lapsed restoranides ei saa

Kōige rohkem üllatas vast see, kui varakult siin lapsi juba sōime pannakse. Lapsi kasvatatakse ikka samamoodi nagu Eestis ma arvan. Maalapsed on rohkem paljajalu ja jooksevad ōues ringi, linnalapsed rohkem toas. Imelik on siin, et paljudes restoranides ja pubides pakutakse lastele ainult friikarfuleid ja friteeritud kana- ja kalatükke. Mind paneb see kogu aeg imestama, et midagi tervislikku lastele ei pakuta ja kui mõnikord kartuliputru friikartulite asemel küsin, siis vaadatakse mind lolli näoga vōi öeldakse, et nemad kartuliputru ei tee. Siis peabki toit endal kaasas olema.

Eestis ei ole hullu midagi! Ma olen kuulnud, et lapsi on Eestis palju parem kasvatada kui paljudes välisriikides ja kindlasti toetatakse eesti emasid rohkem kui siin Austraalias.

Foto: Erakogu
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised