Eesti ema välismaal: Norra ühiskonna suhtumine rasedatesse ja peredesse on kordades parem kui Eestis

 (43)

Eesti ema välismaal: Norra ühiskonna suhtumine rasedatesse ja peredesse on kordades parem kui Eestis
Foto: Shutterstock

Neli aastat tagasi Norrasse kolinud Jelena Schanova tõdeb, et Norra ühiskond on laste suhtes märksa sõbralikum nii laste kui noorte perede suhtes ning lapsi ja rasedaid aidatakse rohkem.

Jelenal on hetkel käed tööd täis, sest lisaks kaheaastasele Evale tuleb hoolitseda ka paarinädalase Sofia eest. Mõlemad lapsed on sündinud Norras, kus Jelena aastast 2013 elab.

Norras saab tulevane ema valida, kas tahab raseduse jooksul tervisekontrollis ämmaemanda või perearsti juures. Jelena on valinud ämmaemanda ja selle kogemusega väga rahule jäänud. Suur erinevus Eestiga on see, et kui Eestis tehakse raseduse jooksul kolm ultraheli, siis Norras ainult üks — 18.nädalal. Paljud norralannad sooviksid ka raseduse varasemas staadiumis ultraheli, et veenduda imiku tervises ja normaalses arengus, kuid seda saab teha ainult erakliinikus ning sinna aja saamine on tõeline kunst, tavaliselt saavad ajad kiiresti täis.

Sünnitama minnakse ikka koos isaga. „Minu jaoks on mees küll sünnitusel suureks toeks olnud,” tunnistab Jelena. „Mõned mu eesti sõbrannad on mures, kuidas siis seksielu on pärast sellist “elamust mehe elus”. Minu arust kui mees ise tahab sünnituse juures olla ja ta on adekvaatne täiskasvanud inimene, siis mingeid probleeme ei pea küll tulema,” muigab ta.

Loe veel

Seotud lood:

Sünnitaja võib otsustada sünnituse protsessis kõike nii kaua, kui see on turvaline lapse ja sünnitaja jaoks. Laps pannakse pärast sündi kohe rinnale, kui ema seda soovib. Kui ema on liiga nõrk, siis võtab vastsündinu oma sülle isa. Tita jääb emaga haiglasse kuni kolmeks päevaks pärast sünnitust. Kolmandal päeval vaatab lastearst imiku üle ja kontrollib kuulmist ning teeb vereproovid. „Haiglas, kus mina sünnitasin, on võimalik olla nii kaua, kui tahad. Kui sa näiteks tunned ennast ebakindlalt imetamise suhtes, võid ka pikemaks jääda,” kiidab Jelena sealset töökorraldust.

Emad jäävad nn dekreeti kolm nädalat enne sünnitustähtaega. See on üks aspekt, mis Eestis on parem, tundub Jelenale, sest meil on võimalik koju jäämise aega valida ja töölt lahkuda juba pea kolm kuud enne lapse eeldatavat sünniaega. Rasedate õigused on üldjoontes samad mis meil, kuid mis Norras on kindlasti märkimisväärselt parem, on ühiskonna suhtumine rasedatesse ja noortesse peredesse. „Minu arust ühiskond on sõbralikum rasedate ja noorte perede suhtes Norras. Minu tööandja näitab üles täielikku arusaamist, et see on normaalne, et noor naine saab lapsi,” kiidab Jelena. Tema ülemus jagas kogemusi ja andis nõu, samuti polnud mingit probleemi, et tööl kergemaid ülesandeid saada ja pikkadest valvetest loobuda.

„Tahaks veel mainida, et Norra lennujaamas ma saan palju rohkem abi töötatajatelt ja suvalistelt inimestelt, kui Eestis,” ütleb Jelena.

Norras saavad emad ja isad vanemapuhkust, kokku 10 või 12 kuud kahe peale. Vanemahüvitist makstakse siis vastavalt 100% või 80% keskmisest palgast viimase kuue kuu jooksul. Et naisel üldse oleks õigus emapalgale, peab ta töötama vähemalt kuus kuud viimase kümne kuu jooksul enne lapsehoolduspuhkusele minekut. Mis aga tasuks meie seadusandjatel kõrva taha panna, on see, et Norras kuulub 10 nädalat vanemapuhkusest ainult isale ning ema eda n.ö endale võtta ei saa. „Minu arust on see väga positiivne, et peres tekiks parem koostöö ja arusaamine,” arvab Jelena.

Kui ema otsustab kodus kauem olla, kui vanemahüvitist makstakse, siis saab ta kuni lapse kaheaastaseks saamiseni 6000 norra krooni (ca 600 EUR) toetust. Orienteerumiseks: üks kuu lasteaias maksab siin natukene üle 3000 krooni ja titade ujumise kaheksa korra kaart 1400 krooni.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised