Eesti laste vanemad abielluma ei kipu

 (1)

Eesti laste vanemad abielluma ei kipu
Foto: Shutterstock

Viimastel aastakümnetel on vähenenud abiellumine, suurenenud lahutuste arv ja vabas kooselus elavaaid paare on järjest rohkem. See kõik on avaldanud mõju ka laste elukorraldusele. Üha rohkem on vabaabielus vanematega ja üksikvanemate leibkondi.

Lastega leibkonnad

Enamik Euroopa Liidu lastest (69%) kasvab abielus vanematega leibkonnas. Kõige suurem oli abielus vanematega leibkondades kasvavate laste osatähtsus Kreekas (90%) ja väiksem Prantsusmaal (52%). Eestis kasvas abielus vanematega leibkondades 54% lastest ja sellega olime Euroopa Liidus tagantpoolt kolmandal kohal. Eestiga sarnaselt oli abielus vanematega leibkondades kasvavate laste osatähtsus väike ka Lätis, kus see oli 56%. Soomes oli aga see näitaja sarnane Euroopa Liidu keskmisega (67%).

Vabaabielus vanematega leibkonnas kasvas Euroopa Liidus 13% lastest. Kõige suurem oli vabaabielus vanematega kasvavate laste osatähtsus Eestis, kus see oli 30% ehk enam kui kaks korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kõige väiksem oli vabaabileus vanematega laste osatähtsus aga Kreekas ja Maltal, kus neid oli natuke üle 1%. Soomes oli vabaabielus vanematega leibkondades elavate laste osatähtsus 19% ja Lätis 15%.

Loe veel

Seotud lood:

Üksikvanema leibkonnas kasvas Euroopa Liidus 17% lastest. Kõige enam ehk 28% kasvas üksikvanema leibkonnas lapsi Lätis, kõige vähem aga Kreekas, kus üksikvanema leibkonnas kasvas 8% lastest. Eestis oli üksikvanemaga leibkonnas kasvavate laste osatähtsus (15%) veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Soomes oli aga üksikvanema leibkonnas kasvavate laste osatähtsus veelgi väiksem (13%).

Vanematega ühes leibkonnas ei elanud veidi alla 1% Euroopa Liidu lastest. Kõige enam oli vanematest eraldi elavaid lapsi Rumeenias (4%), kõige vähem aga Iirimaal ja Luksemburgis (0,1%). Eestis oli vanematest eraldi elavate laste osatähtsus samaväärne Euroopa Liidu omaga. Läti oli ilma vanemateta elavate laste osatähtsuselt Euroopa Liidus viiendal kohal - Lätis ei elanud vanematega koos 2% lastest. Soomes oli vanematest eraldi elavate laste osatähtsus Euroopa Liidu väiksemaid.

Laste arv leibkonnas

Euroopa Liidus oli ühe lapsega leibkondi 50%, Eestis oli nende osatähtsus veidi suurem (55%). Kahe lapsega leibkondade osatähtsus oli Euroopa Liidus ja Eestis üsna sarnane - vastavalt 38% ja 36%. Kolme lapsega leibkondi oli juba oluliselt vähem, nende osatähtsus oli Euroopa Liidus 9% ja Eestis 7%. Vähemalt neli last kasvas Euroopa Liidus 3% leibkondades ja Eestis 2%. Kuni kahe lapsega leibkondi oli Euroopa Liidus kõige rohkem Portugalis (95%) ja vähemalt kolme lapsega leibkondi Iirimaal (21%). Lätis ja Eestis oli kuni kahe lapsega leibkondi sama palju (91%). Soome oli aga vähemalt kolme lapsega leibkondade poolest Euroopa Liidu riikide seas teisel kohal (18%).

Allikas: Statistikaamet

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised