Kui elad koos täiskasvanud lapsega ühe katuse all, siis kuidas jagada igapäevaseid kohustusi ja kulutusi?

 (4)

Kui elad koos täiskasvanud lapsega ühe katuse all, siis kuidas jagada igapäevaseid kohustusi ja kulutusi?
Scanpix/PantherMedia

Sinu laps on lõpuks suur. Oled teda kasvatanud, tema nina pühkinud, teda kooliteel toetanud ja iseseisvaks eluks ette valmistanud. Aga tema iseseisev elu ei alanud päris nii, nagu lootsid. Ta elab ikka kodus. Kuidas sellisel juhul paika panna, kelle reeglid maksavad ja kes kuidas kulusid kannab?

Sa oled oodanud seda aega, mil lapsed on ükskord täiskasvanud, peast välja lennanud ja kodus on vaikus ning rahu. Vähemalt seniks, kuni lapselapsed sünnivad. Kuid elu on läinud teisiti. Võib juhtuda, et laps ei kavatsegi välja kolida või on ta pärast lühikest iseseisva elu katsetamist koju tagasi kolinud.

Kuidas korraldada elu koos täiskasvanud lapsega nii, et kodurahu alles jääks? On ju niipalju teemasid, mille pärast muretseda. Mida näiteks teha, kui talle alailma kallimad ööseks jäävad, kas ta üleüldse kunagi korraliku töö leiab ja kas ta millalgi ka aru saab, et tuleb enda järelt tegelikult ka koristama hakata. Ta saab kõigest aru, kui sina vanemane õigeid samme astud.

Sul võib olla oma lapsest raske lahti lasta (sa võid alateadlikult karta, et kaotad oma peamise rolli elus — lapsevanema rolli). Ka lapsel võib olla hirm iseseisva elu ja vastutuse ees. Aga ta võib ka lihtsalt laisk olla, sest kodus on ju nii mugav.

On mõned kindlad reeglid, millega tasuks arvestada, kui elad koos täiskasvanud lapsega. Esiteks tasuks endale selgeks teha, et täiskasvanud lapse puhul sa ei saa temasse enam samamoodi suhtuda, kui varem. Kõik osapooled peavad enda jaoks ja ka omavahel selgeks rääkima, mida tähendavad teie jaoks sõnad vastutus ja kohustus.

Loe veel

Seotud lood:

Kõige tähtsam on teha oma täiskasvanud lapsega kokkulepe, kes mille eest vastutab ja milliseid on pereliikmete kohustused ja õigused.

Kes kui palju rahaliselt ühise majapidamise heaks panustab, kuidas jagatakse peamised kodutööd, mis kell on öörahu ja kuidas tehakse kokkuleppeid koduste ürituste kohta. Kuidas jagatakse suuremaid kulutusi, näiteks remondi puhul, kuidas on reguleeritud see, et laps tegeleb töö otsimise või vajadusel vanemate eest hoolitsemisega. Kõige olulisem on igaühe tunne, et tema panustab ja teised panustavad. Keegi ei peaks kellegi arvel liugu laskma ja sellega peresisest vimma kasvatama.

Ükskõik, mis põhjusel laps kodus elab, vanema kohustus on on tema iseseisvumist pidevalt julgustada.

See võib olla raske. Peamised probleemid, mis selle juures esile kerkivad on järgmised:

Vanem püüab kodus uusi reegleid sisse viia ja saab vastuseks: “Ma olen täiskasvanu, sa ei ütle mulle, mida teha!”

Jah, ta on täiskasvanu koos kõikide selles tulenevate õigustega. Kuid see, kus ta elab, on sinu kodu. Sinu kodus tuleb tal arvestada sinu soovidega. Kui sa ei tea, mis seisukoha sa tekkinud situatsioonis peaksid võtma, siis küsi endalt: “Kas ma oma külalisel lubaksin endaga niimoodi käituda?”

“Ma võin talle ju öelda, et mingu tööle, käigu kasvõi koolis või pidagu kinni kodustest reeglitest, kuid ta lihtsalt ei kuula mind!”

Üks võimalus, miks laps ei otsi tööd või ei lähe kooli on see, et praegune olukord rahuldab teda. Tal on soe tuba, soe söök, internetiühendus, taskuraha, võibolla isegi auto või bussikaart. Milleks pingutada, kui niigi mugav? Väljakutse, mis võib kaasneda uue elu alustamisega, võib olla lapse jaoks suurem ja hirmutavam, kui väljakutse elada koos vanematega. Sul tuleb oma kodus elava lapse jaoks sellisel juhul lihtsalt kodust ebamugavustsooni suurendada. Tal ei pea kõik vabalt käes olema. Tal tuleb oma hüvede eest rohkem panustada, et ta hakkaks mõtlema omapead elamise suunas.

“Mu laps on olukorrast niigi depressioonis, ma ei saa teda ju tänavale visata, ta ei saa hakkama!”

Kui laps on depressioonis, tuleb talle meditsiinilist abi pakkuda. Kui ta aga niisama tegevusetusest mossis ja uimase näoga ringi loivab, siis tuleb lapsevanemal kõigepealt ikka endale otsa vaadata. Vaata hoolega, kas siin pole mitte tegu õpitud abitusega. Hinda oma lapse võimeid nii objektiivselt, kui võimalik ja tee siis otsus, mil määral ta tegelikult vastutusvõimeline on. Alustada võib sellest, et ta läheb tööle. Sellele tööle, mille saab, mitte ei oota, et unistuste amet taevast sülle kukub. Hakkab saadud raha eest enda elamiskulusid tasuma ka siis, kui ta vanematekodus elab ja mõne aja pärast on ta ilmselt julgem juba ka iseseisva elu suunas vaatama, sest esimene kogemus hakkamasaamisest on olemas.

“Minu täiskasvanud laps pole probleem, kuid tema lapsed on!”

Kui laps on pärast iseseisva elu proovimist näiteks majanduslikel põhjustel koos oma lastega koju tagasi kolinud, siis tuleb sul tõepoolest ka lastelastega arvestada. See ei vabasta sinu last ühiselu puhul tema kohustustest. Kui lapse ja lastelaste saabudes on elu läinud kaootiliseks ja sinu jaoks liiga lärmakaks ning kulukaks, siis tuleb koos lapsega maha istuda ja kooselamise reeglid tõsiselt üle vaadata. Niisama olukord paremaks ei lähe. Te ei pea vaidlema selle üle, kellel on õigus, kuid teil tuleb jõuda vähemalt arusaamisele, et teil on erinevad kasvatusstiilid, mis puudutavad lapselapsi ja erinev arusaam näiteks toitumisest või koristamisest. Söögitegemine, koristamine ja magamaminekuajad on asjad, mis tuleb kokku leppida, et poleks igapäevaseid nägelusi. Sul on oma kodus õigus rahulikule elule.

“Enamus inimesi, kes on minu lapse vanused, on töötud või madalapalgalised. Laps ei leia põhjust parema töö nimel rabelemiseks, kui on teada, et tulemust pole!”

Olukord tööturul on viimase aastakümnega tõepoolest uskumatult muutunud, kuid see, et olukord on raske, ei tähenda, et peaks käega lööma. Kui lihtsalt istuda ja oodata, et ükskord lähevas asjad iseenesest paremaks, ei jõua kuhugi. Tuleb alustada töö saamise nimel tegutsemisega ka siis, kui näib, et lootust pole. Vanemana tuleb sul positiivselt toetada ka seda, kui laps kandideerib, kursustel käib või ennast mingil moel arendab, et paremat stardipositsiooni saada. Sa ei taha ju kasvatada töötut luuserit. Isegi tasuta praktika või väljaõpe on alguseks. Ka see on algus, kui kodus oleval ilma sissetulekuta täiskasvanud lapsel on igapäevased kohustused, mida ta kindlasti tegema peab.

Kui soovid, et sinu kodus elav laps suudaks iseseisvuda, siis peab selleks sammuks olema tahtmist ja julgust, nii sinul, kui lapsel.

Loe ka seda: Laps on juba üle 20-ne ja ikka elab veel kodus!

Allikas: empoweringparents.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised