Kui ruttu saab sinu köögirätikust bakterite kasvulava?

 (2)

Kui ruttu saab sinu köögirätikust bakterite kasvulava?
Foto: Shutterstock

See sõltub sellest, kui tihti rätikut kasutada ja mida sellega teed. Köögirätikud levitavad tervisele kahjulikke baktereid ja kui kaua üks rätik enne tervisele ohtlikuks muutumist kestab, vaata siit!

Köögirätikutel esinevad tervisele kahjulikud bakterid juba peale 7-päevast kasutamist. Sellise tulemuseni jõudis Tallinna Ülikooli ja paberitootja Grite koostöös läbiviidud mikrobioloogiline uuring. Katse käigus leiti, et olenemata käterätikute kasutusperioodist, leidub rätikutel alati suurel hulgal erinevaid baktereid. Viimane võib olla üheks põhjuseks salmonelloosi hüppelisele tõusule Eestis viimase kolme aasta jooksul. Salmonelloosi haigusjuhtude arv on Eestis kolme aastaga tõusnud 285%.

Uuringu käigus tuvastati bakterite võimalikku esinemist ja nende arvukust nii ühekordsetel paberkäterätikutel kui ka riidest rätikutel enne kasutamist ning riidest rätikutel peale kolme, seitsme ja 14 päevast kasutusperioodi köögikeskkonnas.

Kairi Tammoja Koort, Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi bioloogia õppesuuna juht: "Kasutatud tekstiilrätikutelt tuvastasime kahel juhul üheksast kahe erineva patogeeni ehk haigusttekitava bakteri olemasolu. Nendeks olid kampülobakter, mis võib põhjustada kõhulahtisust, ja Salmonella, mis on salmonelloosi tekitaja. Ohutute mikrobioloogiliste organismide olemasolu tuvastasime ka nö puhastel ehk veel kasutamata tekstiilrätikutel. Paberkäterätikud osutusid steriilseks, ühtegi mikroorganismi neilt isoleerida ei õnnestunud."

Loe veel

Seotud lood:

Teadlased rõhutavad, et inimesed ei ela steriilses keskkonnas, suurem osa meie ümber normaalses igapäevases keskkonnas esinevatest bakteritest on ohutud ja üldjuhul ei ole mure bakterite pärast õigustatud. Küll aga peame hügieeniharjumustele suuremat tähelepanu pöörama köögikeskkonnas, kus köögipindadel ja tekstiilidel võivad vohama hakata erinevad, ka patogeensed bakterid, mis toiduga inimese organismi sattudes võivad põhjustada terviserikkeid.

Kairi Tammoja Koort: "Kui puhastada tekstiilkäterätikuga tööpinda ning hiljem sama rätikuga kuivatada käsi või söögitarvikuid, siis kanduvad rätikule sattunud bakterid söögitarvikutelt toidule ja seekaudu inimese organismi. Sellega võib selgitada ka kampülobakteri ning Salmonella infektsioonide suurenemist viimasel kolmel aastal. Eesti Tervise Arengu Instituudi andmetel on kampülobakterenteriiti haigestumine suurenenud sel perioodil ligi 24%, salmonelloosi nakatumine aga koguni ligi 285%. Eriti suur on olnud nakatumise tõus väikelaste hulgas.

Uuring näitab, et patogeensete bakterite vältimiseks tuleks tekstiilrätikuid vahetada peale igat kasutuskorda. Vaid nii saaks garanteerida, et rätikutele sattunud bakterid ei hakka vohama ning taaskasutamisel ei levi puhastele nõudele või tasapindadele. Alternatiivina võib kasutada steriilseid ühekordseid paberist rätikuid, mis peale kasutamist ära visatakse.

Tallinna Ülikool on targa eluviisi eestvedaja ja kujundaja Eestis. Ühiskonnale ja ettevõtetele kasulike koostööprojektide arendaja ja hoidja Tallinna Ülikoolis on Avatud akadeemia, mis vahendab ülikooli üle 400 teadlase ja õppejõu teaduskompetentsi ning pakub terviklahendusena arendus- ja koolitusteenuseid.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised