Juba pooleteise kuu pärast algab paljudel lastel esimene kooliaasta, mida on rõõmsalt oodatud, vahel ka peljatud. Häid tulemusi aitab lapsel koolis saavutada hea tervis. „Oma perearstiga tuleks konsulteerida eakohaste revaktsineerimiste tegemisest. Viimastel aastatel on sagenenud vanemate keeldumine erinevatel põhjustel lapse vaktsineerimisest. Ometi annab just vaktsineerimine kaitse mitmete ägedalt kulgeda võivate nakkushaiguste vastu,“ rääkis Tomberg.
Terviseameti teatel on Euroopa paljudes riikides sagenenud laste haigestumine leetritesse, seda nii Prantsusmaal, Saksamaal, Belgias, Itaalias, Rumeenias, Ukrainas, mida seostatakse alla 95% laste vaktsineeritusega. Sellel aastal registreeritud leetrite juht on nn sissetoodud nakatumine Itaalia reisilt. Jääb arusaamatuks, miks poliomüeliidi vastasest vaktsineerimisest on keeldunud läinud aastal 3,3%, läkaköha vastu 3,9%, rotaviirusinfektsooni vastu 5,5% laste vanematest. „Vanem on võtnud enesele õiguse otsustada lapse eest, aga kas selline otsus on lapse seisukohalt ikka õige?,“ küsib Tomberg. „Veel peavad kõik kooliminejad läbima arstliku kontrolli, kus kõrvuti südametegevuse ja siseorganite talituse kontrolliga toimub ka nägemise kontroll ja hammaste seisundi kirjeldus. Arsti huvitavad nii lapse pikkuse kui kaalu näitajad, sest viimaste rahvusvaheliste uuringute kohaselt on ligi 30% kooliastujatest ülekaalulised,“ lisas ta.
Esmakordselt kooli minejatele on esimene kooliaasta suureks muutuseks lapse elus - kool, kus on vaja istuda tundides, üksiolemine kodus vanemate töö ajal, iseseisev õppeülesannete täitmine, koolitee läbimine. „Tark on koos lapsega koolitee juba varakult läbi käia, selgitada talle ohtlikel ristmikel teede ületamist,“ ütles Tomberg.