Milliseid reisidokumente lastelt välisriiki reisides nõutakse? Kust saab vajalikku infot?
Lastega välisriiki reisimiseks vajalike dokumentide ja lisadokumentide nõuded, samuti dokumentide kehtivusaja nõuded, sõltuvad eelkõige külastatava riigi nõudmistest. Kui lähiriikidesse reisimine on üldjuhul selge - Euroopa Liidus on välispiiri ületamisel laste dokumendikohustuse osas kehtestatud sarnased nõuded täiskasvanutega st EL ja Schengeni liikmesriikides kehtib põhimõte „igal inimesel oma reisidokument“ (erandid kehtivad Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile ning Iirimaale, samuti ei puuduta see reisidokumente, mille on välja andnud riigid väljaspool Euroopa Liitu), siis kaugemate sihtkohtade puhul tuleks küsida reisisihiks oleva riigi esindusest, milliseid dokumente selle riigi piirivalve lastega reisijatelt nõuab. Abi saab vajadusel ka Eesti Välisministeeriumist ning Politsei- ja Piirivalveametist. Paljudele küsimustele leiab vastused viimaste kodulehtedelt.
Olulised on ka erinevate lennu- ja laevafirmade sätestatud nõuded. Tasuks vaadata näiteks Tallinki ja Nordica piiranguid väikelaste ja lastega reisimisele, mis on hõlpsasti loetavad. Sarnaseid tingimusi seavad ka enamik teisi reisijate transpordiga tegelevaid ettevõtteid. Täpsemad nõuded tuleks selgitada kindlasti varakult enne reisile suundumist.

Kuidas saata laps reisile ühe vanema või vanavanematega?
Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse seaduslik hooldaja, näiteks lapse vanavanem, aga ka treener või sõbra vanemad, peaks reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. See, kas piisab vanemate lihtkirjalikust nõusolekust või tuleb dokument vormistada notari juures, sõltub külastatava ja ka reisimarsruudil läbitavate riikide nõuetest. Lisaks võiks kaasa võtta rahvastikuregistri ingliskeelse väljavõtte, millelt on näha mõlema hooldusõigusega lapsevanema andmed. Väljavõtte saab kohalikust omavalitsusest. Lihtkirjalikult vormistatuna võiks lisada paberi ka vanemate kontaktandmetega (aadress(id), telefonid, e-posti aadressid), mõned saatkonnad soovitavad lisada ka koopiad vanemate passidest või ID-kaartidest.
Pea samad soovitused kehtivad, kui lapsega reisib vaid üks lapsevanematest või vanem, kellel on lapsest erinev perekonnanimi. Just viimane on praktikas enim küsimusi ja ka segadust tekitav. Et probleeme vältida, tuleks reisile kaasa võtta teise lapsevanema nõusolek ja ingliskeelne rahvastikuregistri väljavõte. Nõusoleku näidis on leitav näiteks välisministeeriumi kodulehelt. Oluline on teada sedagi, et nõusoleku (nii lihtkirjaliku kui notariaalse) võib vormistada ka pikema aja peale, mitte ainult üheks konkreetseks reisiks. Notariaalse nõusoleku vormi kohta oskavad head nõu anda loomulikult ka kõik notarid.

Kas on soovitusi, et reis kulgeks sujuvalt, mida teha probleemide korral?
Kindlasti on mõistlik kõigile reisijatele, sh lastele, teha kindlustus, mis tagab haigestumise korral vajamineva arstiabi, vajadusel ka eritranspordi Eestisse. Sellised asjad tuleks enne kindlusarve, mis teatud juhtudel käib nö reisiarve sisse, maksmist ka eraldi ja täpsemalt läbi arutada, et hiljem ei oleks ebameeldivaid üllatusi. Kui reisil juhtub aga midagi sellist, mis on erakorraline (näiteks varastatakse reisi- või muud dokumendid), on kõige targem viivituseta pöörduda Eesti esinduse poole kohalikus riigis või võtta ühendust meie välisministeeriumiga, kes saab juhendada, mida mingis olukorras täpsemalt teha, et Eestisse naasmine kulgeks viperusteta. Oluline on küsida infot, mitte jääda lootma asjade lahenemisele nö iseenesest.