Mida räägib sinu vööümbermõõt?

 (2)

Mida räägib sinu vööümbermõõt?
Vistseraalrasv toodab juurde stressihormooni kortisooli ja vähendab hea enesetunde hormoonide endorfiinide tootmist.Shutterstock

Kaasaegne meditsiin jagab seisukohta, et inimese tervislikku seisundit näitab tema vööümbermõõt. Vöö ümber ladestunud rasv tõstab südamehaiguste riski palju rohkem kui rasv puusadel või reitel.

Tervisele ohtlikuks vööümbermõõduks loetakse meestel üle 94 cm ja naistel üle 80 cm suurenenud keskkohta. Vööümbermõõt üle 102 cm meestel ja 88 cm naistel annab juba alust diagnoosida ainevahetus- ehk metaboolset sündroomi. Insuliini ainevahetus on häiritud, kolesterooli näitajad muutuvad halvemuse poole, vererõhk tõuseb.
Kõhuõõnesisene ehk vistseraalne rasv on tuntud arteriseinte põletike põhjustaja, samuti on sel oluline roll südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi tekkimisel. Ette võlvuv kõht mõjutab viljakust ja põhjustab stressi. Lisaks on rasvumine seotud teatud vähivormise väljakujunemise ja luude hõrenemisega. Mida rohkem on naisel kõhuõõnesisest rasva, seda suurem on tõenäosus, et tema luude mineraalne tihedus on väike. Suureneb ka koormus liigestele.

Toitumine + treening
Niisiis mitte suurenenud kehakaal pole ohutegur number üks, vaid see, kuhu rasv on kogunenud. Inimestel on see erinev, naistel ladestub rasv rohkem puusadele-reitele, meestel vööpiirkonda. Mõistagi pole kogu kõhule kogunenud rasv sisemine rasv. Üleliigne toiduga saadud energia koguneb samal ajal ka naha alla, kõhule ikka kõige rohkem.
Kõhurasva puhul kehtib igihaljas retsept: tasakaalus toitumine + õige treening. Mis tähendab, et toidusedelis tuleb kahandada suhkru ja halbade rasvade kogust ning olla kehaliselt aktiivne. Rasvaimuga saab küll vähendada nahaalust rasvkudet, kuid see ei mõjuta kõhuõõnes organite ümber asuva vistseraalse rasva hulka. Nagu ka pole võimalik treeningutega kaotada üksnes kõhupiirkonnale kognenut – rasvkude hakkab ühlaselt vähenema kõigis kehapiirkondades. Esimesed tulemused on näha näolt ja kätelt, viimasena kahaneb rasv kõhult.

Loe veel

Seotud lood:

Stessinäitaja
*Teaduslikult on tõestatud, et pidevalt stressis olevatel normaalkaalus naistel ladestub rasv suurema tõenäosusega just kõhupiirkonna ümber.
*Vistseraalrasv toodab juurde stressihormooni kortisooli ja vähendab hea enesetunde hormoonide endorfiinide tootmist. Kõhuõõnerasva vähenemine = tuju paranemine.
*Tõsine terviserisk pole mitte suurenenud ülekaal, vaid see, kuhu rasv on kogunenud.
*Stressis inimesel on uneprobleemid, magamatus põhjustab rasva ladestumist.
*Kroonilise stressi maandamine jooga, meditatsiooni, massaaži ning 8-tunnise une abil võib stabiliseerida või lausa vähendada kaalu.
Allikad: kehadiagnostika blogi; arst.ee; kliinik.ee; tervishoiumuuseum

Hea teada: kaks eri rasvkudet
*Perifeerne rasvkude – nahaalune rasvkude, mis moodustab 80% kogu organismis olevast rasvkoest.
* vistseraalne rasvkude – kõhusisene rasvkude
* Vistseraalrasva hulka saab arvutada spetsiaalse kaaluga, mis analüüsib organismi koostist bioelektrilise impulsi meetodil. Eri mõõteriistadel võivad soovituslikud vahemikus erineda, kuid enamasti peetakse normaalseks vistseraalse rasva näitu 1–9.

Artikkel ilmus 2016 EPL terviserubriigis.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised