Sõnastamata nõudmised võivad olla veel need hirmsaimad

 (1)

Lapsed puutuvad iga päev kokku teguritega, mis tekitavad neis stressi, niinimetatud stressoritega. Me ei saa ennast ega oma lapsi stressi eest kaitsta, kuid võime sellest rääkida, seda ennetada, õpetada, kuidas sellesse suhtuda, ja olla hea eeskuju.

psevanemad hoolivad oma laste arengust ja nende ergutamisest. Lapsed käivad ülerahvastatud lasteaedades ja koolides. Paljudel vanematel pole mingit aimu, mis lastega seal iga päev üldse toimub. Kuhu jõuame järgmise kümne aastaga? Nii küsivad populaarse raamatu “Ela hetkes, stressa vähem” autorid Mats ja Susan Billmark. Lisaks nõudmistele, mida lapsed endale ise esitavad, püstitavad nii sõnastatud kui ka sõnastamata nõudmisi ka õpetajad ja sõbrad.

Lapsed vajavad stressi äratundmisel abi

Kui lapsed puutuvad kokku paljude stressiteguritega korraga, võib see viia füüsilise haiguse või vaimse kurnatuseni täpselt nagu täiskasvanute puhul. Lapsed on stressile eriti vastuvõtlikud, sest nende isiksus on alles väljakujunemisfaasis.

Stress on reaktsioon erakordselt suurtele füüsilistele, emotsionaalsetele või intellektuaalsetele nõudmistele ja pingutustele.

Seotud lood:

Kui sa midagi ei tee, siis oled laisk!
Võimalik, et selline hoiak ongi mõjutanud meie suhtumist puhkamisse ja mitte midagi tegemisse. Pole sugugi haruldane, et koolieelikul on pärast lasteaeda veel kaks või enam huviringi nädalas. Paljudele lastele ei anta aega päevasündmuste käsitlemiseks ja läbitöötamiseks, sest see nõuab vaikust ja rahu. Millal hakkame lastele õpetama, et vaikus ja rahu on sama olulised kui tegevus?Puhkus ja järelemõtlemine ergutavad loovust. Just nendel hetkedel saavad lastest ise mõtlevad indiviidid. Paljud tänapäeva lapsed ei tea, kuidas käituda, kui neil pole midagi teha. Rahu ja vaikus muudavad rahutuks ning peaaegu hirmutavad neid.

Loe veel

Sageli on just vanemad need, kes ei suuda tegevuseta laste mangumist välja kannatada. Et rahu ja vaikust saada, otsime välja filmi, arvutimängu või midagi muud. Kui jätta lastele järelemõtlemiseks aega, leiavad nad lõpuks ise tegevust, see arendab neid.

Peame neile lihtsalt veidi aega andma.

MEIE LISATÜDRUK

Elsa, kes veedab meiega iga teise nädalavahetuse, on reede pärastlõunal meie juurde saabudes kui üles kruvitud. Ta tahab, et midagi juhtuks kohe, kui uksest sisse astume. See aeg on meil reedeti toiduvalmistamiseks ja rahunemiseks. Kui laseme tal siis rahus olla, abistab ta köögis või läheb oma tuppa ja hakkab millegi kallal nokitsema. Mõnikord võib aga rahunemine võtta aega pühapäeva pärastlõunani.

Kui oleme ise stressis, ei suuda me näha, et seda on ka meie lapsed!

Laste ja noorte stressi põhjused

Lapsed on erinevad ning nad tajuvad ja reageerivad igaüks omamoodi. Toome välja mõned olukorrad, mis võivad lastes stressi tekitada. Nimekirja tuleks lugeda suure ettevaatusega, sest see on üldistav.

  • Liiga suured nõudmised — õppida asju, milleks lapsed pole kehaliselt või vaimselt võimelised.
  • Lähedase sugulase surm.
  • Vanemate lahutus või uuesti abiellumine.
  • Vanemad töötavad liiga palju või reisivad töö tõttu tihti.
  • Vanemate töötus.
  • Kui neid ei mõisteta või nad ise ei mõista.
  • Õdede-vendade sünd või nende kodust lahkumine.
  • Tüli pereliikmetega.
  • Kui pole kunagi võimalik täiskasvanuga omaette olla.
  • Kui pole kunagi võimalik rahus olla, pole ühtki enda nurgakest.
  • Teise asulasse või linnaosasse kolimine.
  • Vanematest eemale, näiteks laagrisse või kooliekskursioonile sõitmine.
  • Kui ei saa osaleda perekonda puudutavate otsuste tegemises.
  • Raskused koolis, koolivägivald, kiusamine, konflikt õpetajaga.
  • Liiga palju suhteid, liiga suur lasteaiarühm või klass, liiga palju asendusõpetajaid.
  • Liiga palju tegevusi või vastupidi — alastimulatsioon.
  • Kodulooma saamine või kaotus.
  • Puberteet.
  • Kõrge müratase.
  • Liiga palju teleri vaatamist või mobiiltelefoni ja arvuti kasutust.

Ühe-kahe stressifaktori esinemine pole üldjuhul kehaliselt ega vaimselt kahjulik.

Tänapäeva lapsed puutuvad aga tihti kokku liiga paljude stressifaktoritega korraga, seetõttu peame nende keskkonda ja enesetunnet jälgima eriti tähelepanelikult.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised