Vanemad arvavad tihti, et kui nad oma last armastavad, siis tuleb neil ka oma laste eest ära teha niipalju, kui võimalik ja hoida oma last igast vähegi ohtlikumast olukorrast kaugel eemal. Kõik ikka selle nimel, et lapsel muretu, probleemivaba ja turvaline lapsepõlv oleks. Seome armastava vanemana kinni lapse saapapaelad, valime lapsele ise igal hommikul riided, otsustame, kes on lapsele parimad sõbrad, milliseid raamatuid ta peaks lugema, kus ringis käima, milliste hobidega tegelema, mida sööma, mida mõtlema. Sellise “hoolitsuse” tulemuseks on laps, kes saab kiiresti selgeks “õpitud abituse”.

Lapse arengu jaoks on aga ülioluline, et ta õpiks ka riske võtma ja ebaeduga toime tulema, väidavad spetsialistid. Need lapsevanemad, kes annavad lastele liiga vähe iseseisvust, peavad peagi leppima tõsiasjaga, et laps ei tule hiljem oma elus ettetulevate väljakutsetega toime.Ta loobub juba enne väljakutse vastuvõtmist või murdub ka väiksema ebaedu korral.

Tänapäeva lapsevanema hirm, et äkki ma ei ole ikka piisavalt hea lapsevanem, kui ma ei lahenda kõiki lapse ette tekkivaid võimalikke probleeme, tekitab liighoolitsevaid vanemaid üha juurde. See takistab laste iseseisvuse algete väljakujunemist ja neil lastel saab teismelisena ning hiljem ka täiskasvanuelus raske olema, sest nad on võimetud ise otsuseid vastu võtma, enda eest seisma, isegi läbimõeldud päevaplaane tegema.

Vaata ka seda: Mis on tänapäeva lastega lahti?

Sellist iseseisvust, nagu oli nendel praegustel lapsevanematel, kes kasvasid 70-ndatel ja 80-ndatel, võtmed kaelas, mängides seal, kus iganes neil pähe tuli, ei saa praegustel lastel praeguses ühiskonnas enam olema. Kuid laste igakülgseks arenguks on vaja neil siiski lasta iseseisvalt väiksemate riskidega toime tulla ja ise ka teismeliseikka jõudes olulisi otsuseid vastu võtta, väidab professor Sarah-Jayne Blakemore, kes on pühendunud teismeliste käitumise uurimisele. Tema arvates on teismelistel lausa sisemine vajadus otsida riske pakkuvaid olukordi ja suhteid, et ennast proovile panna. See on arenguline vajadus, tulemaks hilisemas elus toime olukordades, millega kaasneb ebaedu.

Vaata ka seda: Mida teha, kui teismeline ei lasegi sind oma maailma?

Vanemad ei peaks igati oma last kõikidest võimalikest keerulistest olukordadest eemal hoidma või ise neid olukordi lahendama tõttama. Las laps tegeleb ka ise tagajärgedega, mis kaasnevad halva hindega, sõbraga tülliminekuga, kooli hilinemisega, ebaõnnestumisega esinemisel. Usalda oma last ise valikuid tegema, et ta õpiks ennast tundma — kes ta on, mis teda huvitab, kuidas ta probleeme lahendab. See on tema esimene harjutus teismeliseeaks ja teismelisena vajab ta iseseisvust, et valmistuda täiskasvanuelu probleemide lahendamiseks.

Vaata ka seda: Laps on juba üle 20-ne ja elab ikka veel kodus