Link kopeeritud!

Naise emotsioonidel on vägagi reaalne mõju lapse heaolule



Naise emotsioonidel on vägagi reaalne mõju lapse heaolule
Foto: Shutterstock

Mõistuse ja keha ühendus on erakordselt oluline. Ämmaemanduse mudel näeb rasedust ja sünnitust loomupäraselt tervislike protsessidena ning iga ema ja last lahutamatu üksusena. Ämmaemanduse mudelit tutvustatab Ameerika ämmaemanda Ina May Gaskin oma raamatus “Loomuliku sünnituse teejuht”.

Kui emotsionaalsed vajadused on rahuldatud, on laps vähem ohus. Reaalsuses ei ole lapsel muud valikut, kui tunda sama, mida ta emagi. Ämmaemandusemudeli korral kipuvad sünnieelsed visiidid olema palju pikemad kui meditsiinimudeli sünnieelsed visiidid, võimaldades vastata rohkematele küsimustele. Ämmaemanduse hooldusmudeli korral mõistetakse, et korralik toitumine on parim viis enamiku raseduse komplikatsioonide ennetamiseks. See rõhutab, kui olulised on sünnituse ajal ümbritsevad inimesed ja julgustamine, mis aitavad vähendada tehnoloogia abiga sünnitusprotsessi sekkumist. See ei suru füsioloogilistele protsessidele peale meelevaldseid ajalimiite.

Mitmed teadusuuringud näitavad, et ämmaemanduse hooldusmudelikasutamise korral sünnitab 85-95 protsenti tervetest naistest ohutult ilma kirurgia või abivahenditeta, nagu näiteks tangid või vaakum. Ämmaemanduse mudelis välditakse meditsiinilist sekkumist, välja arvatud olukordades, kus see on tõesti vajalik. Sünnitusel on omad rütmid, seega ei eeldata, et see jõuab range ajalimiidi sees lõpule. Sünnitus võib alata ja seejärel lõppeda, kiireneda või aeglustuda ja siiski normaalne olla. Sünnitav naine võib selle mudeli korral vabalt ringi liikuda, juua, süüa ja oma partneriga seksuaalselt vallatleda (kui see sünnitust kõige paremini stimuleerib). Kõik need tegevused aitavad sünnitusel edasi liikuda. Ka ämmaemanduse hooldusmudel tunnistab mõistagi, et mõnikord on meditsiiniline sekkumine hädavajalik ja neil juhtudel tuleks seda rakendada. Samas väidab see ka, et meditsiiniline sekkumine võib olla kahjulik, kui seda kasutatakse pelgalt mugavuse või kasusaamise eesmärgil.

Loe veel

Seotud lood:

Ämmaemanduse hooldusmudel põhineb tõsiasjal, et rasedus ja sünnitus on tavapärased elusündmused. Ämmaemanduse hooldusmudeli raamesse kuulub: ema füüsilise, psühholoogilise ja sotsiaalse heaolu jälgimine kogu raseduse tsükli vältel; emale individuaalsete teadmiste, nõustamise ja sünnieelse hoolduse pakkumine; pidev praktiline abi sünnituse ajal ja sünnitusjärgne tugi; tehnoloogiliste sekkumiste minimeerimine; naistearsti tähelepanu vajavate naiste tuvastamine ja nende edasisuunamine. On tõestatud, et selle naisekeskse mudeli rakendamine vähendab sünnivigastuste, traumade ja keisrilõike esinemissagedust.

Eestis toimub normaalse raseduse jälgimine kas ämmaemandavõi perearsti (harva) ja naistearsti koostöös. Riskirasedust jälgib naistearst. Raseduse jälgimisel lähtutakse asjaolust, et rasedus on naise normaalne füsioloogiline seisund. Eestis on kõikidel rasedatel ravikindlustus ja raseduse jälgimise käigus tehakse ka rohkesti uuringuid ja analüüse. Millal ja milliseid uuringuid tehakse, on kirjas „Raseduse jälgimise juhendis”, mis on välja töötatud Naistearstide jaPerearstide Seltsi ja Ämmaemandate Ühingu koostöös. Juhend on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil http://rasedajalgimine.weebly.com/. Eestis kasutatav mudel on segu ämmaemandusel põhinevast mudelist ja tehno-meditsiinilisest mudelist. Väiksemates raviasutustes toimib mõnel pool hoolduse jätkuvus läbi raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse aja. Suuremates naistekliinikutes kohtub last ootav naine enne ja pärast sünnitust ühtede ja sünnitades teiste naistearstide või ämmaemandatega. Tavalisel ton selline „jätkuva hoolduse” mudel võimalik valida tasulise lisateenusena.

Erinevalt ämmaemanduse mudelist on emadushoolduse tehnomeditsiiniline mudel võrdlemisi uus nähtus ning selle vanuseks on vaevu kaks sajandit. See meestest lähtuv hoolduse raamistik pärineb tööstusrevolutsioonist. Nagu antropoloog Robbie Davis-Floyd on detailselt kirjeldanud, on meie aja tehnokraatliku hooldusmudeli aluseks eeldus, et inimkeha on masin ja et iseäranis naisekeha on masin, mis on täis puudujääke ja defekte. Rasedust ja sünnitust nähakse haigustena, mida tuleb ravida ravimite ja meditsiiniliste seadmetega, et laps ja ema viga ei saaks. Tehno-meditsiinilises sünnimudelis peetakse iga sünnituse korral teatud meditsiinilisi sekkumisi vajalikuks ja sünnitust nähakse ohutuna vaid tagasivaates. Selle mudeli kohaselt peab sünnitus toimuma 24 tunni jooksul sünnitustegevuse algusest alates. Tehno-meditsiinilises sünnimudelis peetakse mõistust ja keha eraldiseisvateks. Seetõttu on emotsionaalne õhustik oluline vaid siis kui seda teenust turundatakse. Kui valitseb tehno-meditsiiniline mudel, ootavad vaginaalselt sünnitavad naised sünnitust harilikult voodis elektrooniliste lootemonitoride, tilgutite ja tuhusid mõõtvate seadmete külge aheldatult. Söömine ja joomine pole tavaliselt sünnitustegevuse ajal lubatud. Selles mudelis nähakse sünnitusvalu vastuvõetamatuna, seega julgustatakse analgeesia ja anesteesia kasutamist. Rutiinselt tehakse episiotoomiaid (kirurgiline sisselõige, et tupe avaust suurendada), kuna usutakse, et terve lahklihaga pole sünnitus võimalik, või kui see on võimalik, võib see last või ema kahjustada. Selle asemel, et olla peategelane sünnitamise draamas, muudetakse ema passiivseks, peaaegu liikumisvõimetuks objektiks, kes on takistuseks lapse teekonnal välismaailmasse. Meditsiinilises mudelis koheldakse naisi ühetaolise grupina ning individuaalseid erinevusi ei peeta oluliseks.

Tehno-meditsiiniline hooldusmudel on Põhja-Ameerikas domineerinud sajandi. 1920. aastateks olid USAst ja Kanadast saanud esimesed ühiskonnad inimkonna ajaloos, mis olid ämmaemanduse kõrvaldanud. Möödus vaid paar aastakümmet, kui nad mõistsid, et naised tahavad endiselt ämmaemandaid ning et mõned inimesed (nagu mina ja mu kolleegid) taastavad ämmaemanduse, kui seda vaja on. Paljud inimesed jagavad ämmaemanduse tagasi toomise eesmärki ning soovivad tagada, et juba lähitulevikus oleks USAs ja Kanadas piisavaltämmaemandaid, et iga naine, kes ämmaemandat soovib, seda ka saaks. Ehkki ämmaemandus on USAs ja Kanadas seaduslik, on kummaski riigis ämmaemandad endiselt vähem kui kümne protsendi sünnituste juures. Need protsendid jäävad oluliselt alla Lääne-Euroopa riikidele ja ülejäänud maailmale, kus ämmaemandad osalevad enamikus sünnitustest. Neis riikides, kus emade ja vastsündinute suremus on kõige madalam, sünnib enam kui 70% lapsi vaid ämmaemanda, mitte arsti juuresolekul. Saksamaal tagab föderaalseadus, et ämmaemand on iga sünni juures, ka siis, kui naistearst peab tegema keisrilõike või sünnitust instrumentide abiga vastu võtma.

Eestis jälgib ja juhendab sünnitajat ning võtab sünnituse vastu alati ämmaemand. Vajadusel kutsutakse riskisünnitusele lisaks ka naiste- või lastearst. Mõnikord ka narkoosiarst. Juhend, mille alusel meil madala riskiga sünnitusi jälgitakse, on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.ammaemand.org.ee/juhendid/ Juhendi eesmärgiks on vähendada sünnitusega seotud riske ema ja vastsündinu tervisele tõenduspõhise abi osutamise kaudu, anda arstidele ja ämmaemandatele soovitusi sünnitaja, sünnitanu ja vastsündinu abistamiseks ning jälgimiseks ja toetada võimalikult füsioloogilist sünnituse kulgu, et sünnitajal oleks olemas psühhoemotsionaalne ja professionaalne toetus sünnituse ajal ja pärast seda.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised