Link kopeeritud!

Need on Eesti rasedate peamised hirmud



Need on Eesti rasedate peamised hirmud
Foto: Scanpix/PantherMedia

Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla juhataja Silja Staalfeldt-Rahumägi sõnul on vastuvõtule saabuvate rasedate hirmud vägagi erinevad ning aidata püütakse igaüht. Samas on ka neid aspekte, mida ehk ei osata tähele panna või karta, kuigi peaks.

Kas ma olen valmis, kas ma saan hakkama, kas minust saab hea ema?

Rasedate hirmud ei ole kunagi tühisedSilja Staalfeldt-Rahumägi sõnul on raseduse alguses naiste esmaseks mureks hirm raseduse katkemise ees. Kardetakse, kas rasedus kulgeb normaalselt ning lapsega on kõik korras. Raseduse alguses on naised väga mõjutatavad ka lähedastest, neid valdavad kahtlused-kõhklused, mis on loomulikud olenemata sellest, kas rasestumine oli planeeritud või mitte. Kas ma olen valmis? Kas ma saan hakkama? Kas minust saab hea ema? Need on vaid mõned küsimustest, mida naised iseendalt küsivad.

On loomulik, et suur osa naistest tunneb aukartust ja mõningast hirmu sünnituse ees. Sageli võivad erinevad hirmud tekkida ka siis, kui lapse saamist on ammu planeeritud ning selleks ennast ette valmistatud. Emadusnõuandla ämmaemandad püüavad rasedate hirmude korral anda endast kõik, et tekkinud mured saaks võimalusel lahendatud kohapeal ja kiiresti. Sellest hoolimata on umbes 5% naistest, keda tuleb suunata edasi raseduskriisinõustaja või psühholoogi juurde. Sageli võib kartuse põhjuseks olla varasem halb kogemus, trauma või siis kellegi teise jagatud hirm.

Loe veel

Seotud lood:

Asjatud ja põhjendatud kartused

Emadusnõuandla ämmaemandusjuht sõnab, et kindlasti leevendab hirmusid oma muredest rääkimine ning iseenese teadmiste täiendamine. Vahel saab nõnda ära hoida ka neid hirme, mida kartma ei peaks. Näiteks kardavad naised siiani, et käte ülestõstmine võib lapsele halba teha. Tegelikkuses pole seost käte ülestõstmisel ja nabanööri ümber kaela keerdumisel leitud. Ka suguelu elada — kui arst ei ole vastupidist väitnud, et ole vajadust suguelust loobuda. Kindlasti tuleb leida naisele mugavad asendid, kuid last reeglina suguelu ei ohusta. Samuti ei tasu peljata tavaelu toiminguid.

Küll aga on asju, mida ei osata karta, kuid tegelikult peaks.

Kindlasti kuuluvad siia erinevad infektsioonid. Eriti just esimesed 3 kuud, kuid ka edaspidi on lootele ohtlikud erinevad nakkushaigused — näiteks tuulerõuged, punetised, kuid ka gripiviirus võib rasedate puhul olla suurema tüsistuste ohuga. Raseda immuunsüsteem on haavatavam, sestap tasuks võimalusel vältida ka eksootilisi puhkusereise — seda ka sünnituse järgselt ja pisikese beebiga.

Lisaks ei osata peljata liigset kaalutõusu. Normaalseks kaalutõusuks loetakse 1-2 kg kuus, seega on loomulik kaalutõus raseduse ajal 11-16 kg. Viinamarjad, mandariinid ja muud rohkelt suhkrut sisaldavad toidud suurendavad rasedusaegse diabeedi riski. „Kui ebatervislikule toitumisele lisada vähene liikumine, stress ja ületöötamine, võivad need rasedusele palju suuremat mõju avaldada, kui oodata oskame. Seepärast peaks rasedad puhkama piisavalt, sööma tervislikku toitu ning leidma endas üles tasakaalu ning rahulolu,” paneb emadusnõuandla juhataja rasedatele südamele, et enda eest tuleb hoolt kanda.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised