
Meie esivanemad on sajandite jooksul raseduse vältimiseks kasutanud igasuguseid erinevaid meetodeid ja võtteid: loomasõnnikut, mürgiseid ravimjooke, sidrunit ja isegi puuklotse. Enne kui kaasaegne meditsiin meile rasestumisvastased tabletid kinkis, kasutati raskejalgsuse ärahoidmiseks vägagi ebatavalisi meetodeid.
Parim võimalus on tugev kaitse
Rauast ja lukustatavaid voorusevöösid, mida peetakse sageli keskaegseteks piinariistadeks, ei kasutatud tegelikult enne 1800. aastaid. Moeajakirjades propageeriti neid vägistamisvastase vahendina. Tööstusrevolutsiooniaegsel Inglismaal ja Prantsusmaal suundusid paljud kodused naised tööturule ning võtsid kaasa äärmiselt ebamugavad ja suured aluspüksid, et end seksuaalsete rünnakute eest kaitsta. Mõnikord soovisid aga hoopis mehed, et nende kaaslannad sääraseid pükse kannaksid – seda petmise ja eneserahuldamise ärahoidmiseks.
Elavhõbe ja teised metallid
Metalli kehapinnale kandmine võib olla söövitava toimega, kuid selle joomine on mitmeid kordi ohtlikum. Tuhandeid aastaid tagasi kasutasid mõned Hiina naised vedelat pliid ja elavhõbedat kontratseptiivina. Sellel meetodil olid kohutavad tagajärjed – steriilsus, neerupuudulikkus, ajukahjustus, kurtus.
Hüppamine ja vesi
II sajandil tegutsenud Kreeka naistearst Soranus pani korralikult mööda. Ta soovitas naistel pärast seksimist seitse korda tahapoole hüpata ja juua vett, mida sepad metalli jahutamiseks kasutasid. Tundub, et ta polnud Hiinas aset leidnud metallimürgistustest midagi õppinud. I maailmasõja ajal kordus kõik taas – mõned naised olid valmis pliitehastes töötama, lootuses, et see töö nad steriilseks muudab.