7 kohutavalt tüütut asja, millega mudilane sind närvi ajab, kuid mis on ta arengule tegelikult väga kasulikud



7 kohutavalt tüütut asja, millega mudilane sind närvi ajab, kuid mis on ta arengule tegelikult väga kasulikud
Foto: Shutterstock

Mudilastel on täiesti harukordne oskus pealtnäha süütud ja lihtsad olukorrad tõeliseks põrgupiinaks muuta. Kui nad oma tahtmist ei saa, on jonn ja kisa kiired tulema. Kuigi need kõik olukorrad ajavad sind tõenäoliselt marru ja sa annaksid ükskõik mida, et ta ometi lõpetaks, on tema käitumisele tegelikult head põhjendused ja selgitused. Neid on hea lugeda järgmine kord, kui sul tekib lapse käitumise tõttu tahtmine oma juuksed ükshaaval välja kiskuda.

1. Segaduse tekitamine

On täiesti okei, kui su lapsel on liiv juustes, jogurt põsel, hommikune puder kraevahel ja käed-jalad mullased. Arengule ja teadmiste omandamisele on selline segadus väga kasulik. Nimelt õpivad lapsed, kellel on lubatud toiduga mängida (näiteks putru pihus lödiks pigistada või püreed mööda lauda laiali mängida) toiduga seotud sõnad kiiremini selgeks ning oskavad neid õigete asjadega seostada. Nii et las ta patsutab taldrikus oma kartuliputru, see on väga õpetlik J

2. Ühe ja sama raamatu lugemine 100000 korda

Või sama laulu laulmist või sama mängu mängimist. Kuidas sulle muidu meeldib 15 korda järjest „Karumõmmi unelaulu laulda?" Tahaks lõpuks juba karjuda „Mõmm-mõmm, mõmm-mõmm, UINUB väike jõmm!" eks? Aga laps naudib ka 15ndat korda, sest tuttavate sõnade ja fraaside kordamine aitab neid kinnistada, olles niimoodi väga kasulik kõne ja sõnavara arengule. Ning väikestele väga meeldib täpselt ette teada, mis järgmiseks tuleb, see pakub neile turvatunnet.

Loe veel

Seotud lood:

3. Igale lausele/küsimusele „Ei" vastamine

Palun söö oma puder ära. „Ei!"

Paneme riidesse ja läheme õue. „Ei!"

Kas paneme punase või sinise pluusi? „Ei!"

„Ei" on mudilaste lemmiksõna ja sellel on tegelikult üsna hea põhjus. Nad õpivad aru saama, kui suur võim sellel sõnal (ja tegelikult ka kõikidel teistel sõnadel) on, ning hakkavad aru saama iseenda minast. See on keeruline protsess, sest siiamaani on nad arvanud, et nad oma emaga üks ja seesama ning mõistmine, et ema soovid võivad teinekord nende omadest erineda, on nende jaoks uus, huvitav ja teinekord üsnagi valulik. Pidev „ei" on ilmselt su närvidelegi suhteliselt valulik, aga sul on lihtsam sellest üle olla, kui tead, et niimoodi arendab laps iseloomu ja iseseisvust, õpib ennast tundma ja muidugi katsetab natuke piire ka.

4. Klammerdumine

Sinu külge kleepuv laps võib olla väga tüütu, kui soovid teiste emadega segamatult juttu rääkida. Samuti võib olla erakordselt ebamugav teda enda küljest lahti rebida, et teda lasteaeda jätta. Aga klammerdumine on tegelikult väga tore, sest näitab seda, et teievahelised suhted on korras. Laps, kellel on oma vanematega hästitoimiv ja usalduslik kiindumussuhe, ei soovi neist niisama lihtsalt lahkuda, et võõraste seltskonda mängima minna. Su jala külge kleepumisega väljendab ta oma soovi sinu juures olla, ta ütleb niimoodi, et ta ei tunne ennast kindlalt. Sina saad tema sõnumit tõsiselt võtta ning selgitada talle, mis parasjagu toimub, sul on võimalus teda julgustada ja talle kinnitada, et kõik on hästi, sa tuled varsti tagasi ja kõik saab korda. Kui ta jääb maha teadmisega, et emme tuleb ja sa ei vea teda alt, jääb ta järgmisel korral lasteaeda või mängunurka hoopis rahulikumalt ja rõõmsamalt.

5. Jonnimine

Jonnhood on ilmselt kõige tüütumad ja ebamugavamad taluda, sest tavaliselt juhtuvad need kõige ebasobivamates kohtades - toidupoes, sõbra pool külas, pika ja väsitava päeva lõpus... ehk alati siis, kui sul ei ole tahtmist ega energiat hüsteeriliselt röökiva mudilasega tegeleda.

Aga kuigi seda võib olla väga raske uskuda, on jonnimisele väga hea põhjus ning selgitus. Laps õpib iseseisvust, oma mina, teeb tutvust erinevate emotsioonidega ning proovib neid väljendada vastavalt oma võimetele. Ja see on väga hea, et ta ei suru oma tundeid alla, vaid laseb need välja, sest tunnete ignoreerimine ja allasurumine lõpeb tavaliselt veel võimsama plahvatusega, nagu sa ilmselt omast käestki tead. See ei tähenda, et sa peaks jonnile alluma ning mudilase võimatud soovid täitma, kindlasti mitte. Siis hakkab ta oma tahtmise saamiseks tulevikus veel rohkem jonnima. Püüa jääda rahulikuks, uuri välja, mis tal tegelikult viga on ning kasuta võimalust õpetamaks lapsele, kuidas oma emotsioonidega ilma nii suure kisa ja jalgade vehkimiseta toime tulla.

6. Suutmatus paigal püsida

Üsna väsitav on kaheaastast pidevalt taga ajada, olgu see siis riietumiseks, söögiajaks laua taha saamiseks või pesemiseks. Mõned lapsed ei püsi tõesti pudeliski paigal. Ja see on hea kahel põhjusel. Esiteks saad sa tema järel joostes kiiresti üleliigsetest kilodest lahti. Teiseks ongi lapsed loodud liikuma. See ongi täiesti normaalne. Mida liikuvam laps, seda suurema tõenäosusega on ta tulevikus normaalkaalus ja ülekilod teda kimbutama ei tule.

7. Venitamine

Venitamine on kõikidest eelpoolnimetatutest kõige närvesöövam, kas pole?! Sa oled arsti juurde hiljaks jäämas, mudilane jookseb eest ära, määrib ennast ära ja teeb absoluutselt kõik selleks, et sa sina kindlasti õigeks ajaks ei jõuaks. Kui palud tal saapad jalga panna, jookseb ta nendega elutuppa, viskab ühe diivani taha ning pusib teist valesse jalga seni, kuni sul kõik juuksekarvad peas halliks lähevad. Tal on aega maa ja ilm. Ja temal ongi, sina oled see, kes kiirustab. Ta annab sulle märku, et peaksid väheke vabamalt võtma. Lastel ei ole ajataju, aga nad mõistavad, kui sa oled stressis ja närviline ja pidevalt kiirustad kuhugi. Kiirustamine tekitab stressi, stress tekitab paha tuju ja lõpuks on kõigil halb olla. Seda pole vaja. Võta aega, ära torma pidevalt ja naudi lapsega koos olemise aega ilma, et peaksid pidevalt kella vaatama.

Allikas: Pickanytwo

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

PERE JA LAPS TOP

Viimased uudised