Laste õhtune voodisseminek võib olla nii armas rutiin kui ka suurim õudusunenägu. See, milliseks magamaminek kujuneb, sõltub vanematest.

Muidugi tahad sa lapse õhtul kiiresti, õigeaegselt ja kisata-vaidluseta voodisse saada, kuid selle saavutad sa alles siis, kui laps ise on veendunud, et see on talle parim. Magamajäämisrutiin on hea maharahunemiseks, jutuajamisteks ja tingimusteta armastuse väljendamiseks.

Lapsed, kes tunnevad et on armastatud ja et neist hoolitakse, tunnevad end ka magama minnes turvalisemalt. Muidugi võib õhtuse iseseisva magamamineku saavutada ka karmi unekooliga, kuid enne viimaste abinõude rakendamist, proovi ära need võimalused.

Abistavad nipid, et õhtune voodisseminek oleks meeldiv tegevus

Varu selleks aega

Magamajäämisega seonduvad rutiinid võtavad lausa kuni tunnikese. See on nii sellepärast, et magama jäädakse lapse ajaarvamise järgi. Sa ei saa kiirustada oma kolmeaastast, et ta kiiremini voodisse läheks. Üldise rutiini alla kuulub pesemine, magamisriietesse ronimine, päeva meeldivate asjade üle arutamine, kaisutamine ja unejutt, väike veelonks, kallistus ja head ööd soovimine. Pole siis ime, et kogu kupatus terve tunni aega võtab. Sina võibolla soovid, et see läheks kiiremini, kuid selleni jõuad siis, kui laps tunneb end piisavalt iseseisvana, et omal algatusel voodisse minna.

Harjuta lapsele sisse kindel rutiin

Lapsed vajavad magamijäämiseks niikaua meie abi, kuni nad on võimelised kogu magamisega kaasneva rutiini iseseisvalt läbi tegema. Magamajäämisrutiin tekitab turvatunde. Kui laps teab, mida teha, muudab see keerulises ja segases maailmas toimetulemise lihtsamaks. Nii ei ole ka pimedas magamajäämine enam nii hirmus. Rutiinide loomine on seda väärt! See aitab lapsel lõpuks iseseisvalt magama minna ja ka öösel ülesärkamise korral saab ta olukorraga hakkama ja ei pea sinu juurde jooksma.

Lülita need ekraanid välja!

Enne magamaminekut ei peaks vaatama telekat, ka tahvelarvutis ei peaks laps uneeelselt mängima ja kindlasti ei tohiks ronida Facebooki! Tänapäeva uuringud näitavad, et tund enne magamajäämist ekraani ees emotsioonide kogumine mõjub unele halvasti. Leitakse, et asi on selles, et sinine valgus, mis ekraanidelt meile vastu peegeldab, ajab segamini lapse ööpäevarütmi ja seega on ka raskem magama jääda. See võib vähendada aega, millal laps on tegelikult unine ja kõik teavad, et laps, kes on saanud vähe und ja pole end välja puhanud, ei käitu järgmine päev hästi. Vanemale pole see aga sugugi lõbus.

  1. Püsi järjekindel

Kui sa oled rutiini juba paika saanud, siis ka püsi selle juures. Kui su lapse rutiini juurde kuulub kaks unejuttu, siis jää ka kahe unejutu juurde. Andes lapsele järgi ja lugedes talle ühe jutu veel, võivad tekkida edaspidi vaidlused, sest laps on harjunud saama, mida ta tahab. Püsi armastav ja lahke, aga ära anna järgi. Anna oma lapsele head ööd kalli ja lahku vaikselt ruumist. Pea meeles ka seda, et kui teil on kokkulepitud rutiin, siis on see reegel ka sinu jaoks. Kui magamamineku juurde kuulub unejutt, siis ei sobi sul lapsele öelda, et kuule, ma täna ei viitsi.

Väiksematel lastel on tihti ka pehme mänguasi, lemmiktekk või mõnikord mõni riideese, mida nad turvatunde jaoks kaisutada armastavad. Need esemed aitavad väikestel paremini magama jääda. Kui sa ei leia nende asjade omamises probleemi, siis on suur võimalus, et laps lõpetab millalgi ise nendega magamise. See kaisukas on üleminekuperioodil abiks teile mõlemale, laps tunneb end turvaliselt ja sina saad võimaluse ruumist lahkuda juba enne, kui ta magama jääb.

  1. Kahe lapsevanema korral võiksid mõlemad magamaminekurutiini kaasatud olla

Jagage õhtused kohustused omavahel ära. Lapsed vajavad regulaarset ja positiivset kontakti mõlema armastava vanemaga. Magamaminekuaeg on hea võimalus tagada, et laps selle ka saab.

  1. Ajage juttu

Kaisutamises ja hämaras ruumis üheskoos olemine tekitab lähedustunde ja just siis soovib laps rääkida sellest, mis südamel. Anna talle selleks aega. See on tihti aeg, mil laps räägib sulle oma muredest, küsib suuri küsimusi ja püüab selgusele jõuda asjades, mis on tema jaoks arusaamatud. See on lapse jaoks tähtis, et sa kuulad ta ära ja võtad tema muresid ja jutte tõsiselt. Aeg, mil vanemaid võetakse kui kõige suuremad autoriteete, ei kesta igavesti. Naudi seda lühikest aega niikaua, kuni see kestab.

  1. Lapsed ja täiskasvanud vajavad armastavat füüsilist kontakti

Olge kaisus, kallistage ja olge veel kaisus. Kaisutamine tekitab kehas hormooni, mis on tuntud kui „heaolutunde hormoon", see tekitab teis ja lastes hea tunde ning lähendab teid. Teadlased on leidnud, et vanemad, kes noores eas oma lastega palju kaisutavad, tagavad tulevikus oma lastele tugevamaid emotsionaalseid sidemeid. Lugege unejuttu üksteise kaisus ja andke üksteisele musi, enne kui head ööd soovite.

  1. Õhtused magamisega seonduvad rituaalid on lastele ja ka teismelistele abiks

Tegelikult on need lausa olulised. Kasvavad lapsed vajavad uneeelset rahunemist, telekate ja telefonide tagant väljaronimist ja korralikku, piisavalt pikka uneaega. Vaikne, toetav ja kindel uneeelne tähelepanu lapsevanemalt aitab tekitada lähedust, mis toob kindlustunde ja teeb vajadusel edaspidi ruumi ka tõsiste jututeemade jaoks. Ja ärge unustage magamiseelseid kallisid ja musisid. Siiski, et austada last, küsige kas nad tunnevad end seda tehes mugavalt. Kui ei, siis see on osa nende vanusest, aga enamus väikelastele ja ka teismelistele meeldib füüsiline kontakt vanemalt, kes teda armastab.